Billy-bodega õnneks püüdis see enne ebakohase teema eemaldamist vähemalt ühe eksistentsiaalsemat sorti teemadega tegeleva teadlase tähelepanu. Anders Sandberg Oxfordi Ülikooli inimkonna tuleviku uurimise instituudist nentis hakatuseks, et tegu on absurdse eeldusega. Stsenaariumit on aga võimalik sellegipoolest analüüsida, kasutades selleks elementaarfüüsikat ja eelnevalt päris planeediteadlaste avaldatud tõsisemaid teadustöid.

"Lihtne vastus on, et Maa mustikakuhjaga asendamise järel tekiks lühikese aja vältel väike tiheda atmosfääriga ja täielikult moosiookeaniga kaetud planeedike," sõnas Sandberg. Planeedi raadius oleks Maa omast 714 kilomeetri võrra väiksem.

Täpsema analüüsi kohaselt hakkavad mustikad omaenda raskuse all purunema, kui marjakihi paksus ületab 11,4 meetrit. Selle mõjul toimuva mustikakera kiire kahanemisega vallandub lühikese aja vältel sama palju gravitatsioonilist energiat, kui jõuab kiirata 20 minuti vältel terve Päike. Suur osa moosiookeanist hakkaks keema. Samal ajal tekitab marjade vahelt pagev õhk tekitab samal ajal hiiglaslikke aurugeisreid, mis paiskaks osa terveks jäänud mustikaid avakosmosesse.

Mustikakestadest ja mahlakamast sisust koosneva supi tihedus pole samas vee omast kuigi palju väiksem. Piisavalt kõrge rõhu all muutub mustikasupp seeläbi tahkeks. Jäise tuuma läbimõõt ulatuks Sandbergi arvutuste kohaselt 3258 kilomeetrini ja moodustaks planeedi koguraadiusest veidi rohkem kui poole. "Planeedi atmosfäär oleks Maa omast oluliselt paksem, misläbi võib planeeti ähvardada ennast üha võimendav kasvuhooneefekt," märkis Sandberg. Kõigele eelnevale vaatamata võib tekkinud planeeti pidada võrreldes päris eksoplaneetidega veel võrdlemisi tavaliseks.

Transhumanist tõdes, et analüüsi mõttes on tegu veel pooliku tööga. Näiteks võiks edaspidi uurida, millised molekulid ja ühendid võiksid tekkida mustikaplaneedil täiendavate keemiliste reaktsioonide tulemusel. Piirduma ei peaks seejuures käärimisprotsessiga. Eriti arvestades, et mustikates leiduvatel ensüümidel on omadus reaktsioone kiirendada.

"Laiemat plaanis näitlikustab töö, et absurdsena tunduvate ja mänguliste küsimustega on võimalik õpetajatel põnevaks muuta ka väga tõsist teadust," viitas Sandberg. Seetõttu plaanib ta avaldada lõpptulemusena mõnes teadus- ja kooliharidusele keskenduvas ajakirjas ning suruda maha kihku vastata järjest teistele foorumi Physics StackExchange küsimustele.

Esialgu on võimalik töö ja täpsemate arvutustega lähemalt tutvuda võrguvaramus ArXiv.