Teadur: kui universumis üksinda oleme, peame tulnukaks hakkama ({{commentsTotal}})

Vaadata tuleb õiges suunas.
Vaadata tuleb õiges suunas. Autor/allikas: Interdimensional Guardians/Creative Commons

Inimkond on tõenäoliselt Linnutee ainus mõistuslik tsivilisatsioon. Igüks, kes väidab end selle kohta midagi kindlat teadvat, ei tea aga, millest ta räägib, leiavad Fermi paradoksi uuest küljest lahanud Oxfordi ülikooli teadlased.

"Jah, vabandust. Selle järelduse põhjal saab ainult kohutavaid pealkirju panna. Kui aga endale aru anda, kui palju me universumi kohta ei tea ja kõiki tõenäosusi õigesti kohelda, pole Fermi paradoksi olemas. Meie praeguste teadmistega on heas kooskõlas nii täiesti tühi taevas kui ka tulnukatega universum," märkis uut tööd eest vedanud Anders Sandberg, Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku instituudi teadur ERR Novaatorile antud intervjuus.

Fermi paradoksi juured ulatuvad 1950. aastasse. Aatompommi ja tuumareaktori üks isadest Enrico Fermi naljatles keset USA-s möllanud tulnukapalaviku teadlaste seas tekkinud elavat vaidlust äkitselt: "Kus nad on?" Küsimuses põrkuvad kaks vastandlikku tähelepanekut. Ühelt poolt on universum hoomamatult suur ja selle vanus ulatub peaaegu 14 miljardi aastani. Intelligentsel elul oleks võinud olla tekkimiseks juba kuhjaga võimalusi. Teisalt pole aga inimkond leidnud seni ühtegi selget märki, et mõistuslik elu eksisteerib peale Maa ka mõnel teisel planeedil.

Lootuses küsimusse mingisugustki selgust tuua pakkus astronoom Francis Drake välja võrrandi Linnuteel leiduvate tsivilisatsioonide arvu hindamiseks. Näiteks haarab see endasse Linnuteel leiduvate planeetide arvu ja võimalust, et neil tekib mõni tehnoloogiat kasutav liik. "Sellest ajast peale on optimistid võrrandi põhjal leidnud, et juba Linnuteel on neid väga palju. Pessimistid saavad aga – üllatus-üllatus – tulemuseks ühe, meie enda tsivilisatsiooni," selgitas Sandberg.

Drake'i valem Autor: Rochesteri ülikool

Isegi poolteadusliku lähenemisviisi kasutamisel sõltuvad saadavad tulemused antud juhul seetõttu maailmavaatest. Sandberg rõhutas, et Drake'i võrrandit kasutavat teadlased on hinnangu andmisel määramatustest teadlikud. Võrrandis iga teguri kohale vaid ühe kindla numbri panemisel pole võimalik usaldusväärselt öelda, kui ebakindel on saadav tulemus. Fermi paradoks tundub seetõttu täpselt sama mõistusvastane kui poole sajandi eest.


Laias laastus jagunevad lahendused kolmeks.
1) Maaväliseid intelligentseid tsivilisatsiooni pole olemas ja ka kunagi eksisteerinud. Selgituse pooldajad peavad rinda pistma uute teadustulemustega. Universumis leidub hinnanguliselt 500 miljardit miljardit tähte ja ligikaudu 100 miljardit miljardit Maale sarnanevat planeeti.
2) Elu on olemas, kuid see pole intelligentne. NASA juhtivteadlane Ellen Stofan ennustab, et Marsilt või mõnelt gaasplaneetide kuult leitakse lihtsaid eluvorme 10–30 aasta jooksul. Keerukamat mõttetegevust eeldavate organismide teke näib aga haruldane. Teisisõnu toimib mõni Drake'i võrrandi esimestest liikmetest seda piirava tugeva filtrina.
3) Intelligentset elu leidub rikkalikult, kuid see on vaikne. Inimkond on liiga primitiivne ja barbarlik, et arenenud tsivilisatsioonid sellega suhelda tahaks. Alternatiivselt on nad mõistnud, et (raadiolainetega) enda olemasolu kuulutamine tõmbab ligi teisi, mitte kõige paremate kavatsustega tsivilisatsioone. Viimaks võib paikneda Maa lihtsalt ühes Linnutee vaiksemas nurgas.

Samas pole ka inimkonna enda raadiosignaalid veel Linnuteel väga kaugele jõudnud. Autor: Planetary Society


Just seda segadust Sandberg kolleegidega klaarida üritaski. Terve rea kindlate numbrite üksteisega korrutamise asemel tegi ta sedasama tõenäosustega. "Matemaatiliselt on see täiesti võimalik, aga küllaltki raske paberile panna. Päris kena Bayes'i teoreemi alusel saame ka hinnata, kui palju saame me erinevat tüüpi vaatluste põhjal arvutustes määramatust vähendada ja intervalle kitsendada," selgitas teadur. Kirjandust uurides leidis ta kolleegidega, et suurem osa Drake'i võrrandi parameetrite määramatus on väga suur.

Kõik numbrid kokku pannes leidis töörühm, et inimkond on Linnutee ainus tsivilisatsioon 53–99,6-protsendilise tõenäosusega. Universumi ainsaks eluvormiks olemise tõenäosus jääb 39–85 protsendi vahele. "Suurem osa meediast keskendus kahjuks kõige pessimistlikumale hinnangule, nii et olen saanud õige mitu kurja kirja inimestelt, kes on enda väitel tulnukatega juba kohtunud," muigas Sandberg.

Teaduri hinnangul on tulemusi tõlgendades tähtis meeles pidada, et inimkond on Linnuteel üksi isegi kõige optimistlikumaid hinnanguid kasutades. Seda väites on aga ka küllaltki suur ka võimalus eksida. Sama peab paika kasutades ka negatiivsema varjundiga oletusi.

Teise olulisema järeldusena viitavad tulemused Suure Filtri olemasolule. Üks Drake'i võrrandi esimestest liikmetest ja seega võimalus elu tekkimiseks peab olema väga väike. "Inimkonna jaoks on see minu arvates suhteliselt hea uudis. Me oleme küll Galaktikas ilmselt võrdlemisi üksi, kuid meie osakaal kõigist universumis leiduvatest tsivilisatsioonidest on sellisel juhul suurem. Meie saame tähtede juurde minna, seal valgust levitada ja sellega universumit paremaks muuta," laiendas Sandberg.

See eeldab aga, et inimkond suudab trotsida enne seda edukalt eksistentsiaalseid riske nagu tuumasõdu ja biotehnoloogiast lähtuvaid ohte. "Kui seda teha suudame, on tulevik väga helge. Võib olla, et oleme universumis üksinda, aga vähemalt oleme üksteise jaoks olemas. Me saame universumisse laieneda. Kui seal kedagi pole, siis on meie roll tulnukaks hakata," lisas teadur. Samal ajal tuleb aga meel avatuna ja leppida tõdemusega, et Drake'i võrrandi täpset tulemust võib muuta peaaegu iga astrofüüsika ja astrobioloogia vallas tehtav avastus.

"Lisaks tasub selle kõige juures meeles pidada, et ka kõige ebakindlamaid asju saab neile hoolikalt mõeldes teaduslikult lahata. Tarvis on lihtsalt veidi matemaatikat," rõhutas Sandberg.

Uurimus ilmus võrguvaramus ArXiv.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: