Kuulus füüsik avaldas imestust, miks pole kusagil universumis tänu oma tohutule suurusele ja pikale eksistentsile väga suure tõenäosusega eksisteerima pidav elu suutnud endast meile aimu anda. Ühe võimaliku seletusena pakkus Tim O’Reilly mõne aasta eest, et süüdi on nafta hind.

Kui vaadata inimühiskonna viimast hüppelist arengut, siis seda on kandnud üliodav energia. Paraku oleme pidanud nukralt lugema uudiseid otsasaavatest naftavarudest ja energiakandjate kallinemisest, unustamata seejuures tekitatavaid keskkonnaprobleeme. Järelikult oleme sunnitud arengu tempot pidurdama, jättes ehitamata pikemateks sõitudeks suutlikud kosmoselaevad. Paraku ei saa ilma taolise tehnoloogiliselt edumeelse sõiduvahendita kaugel elavad isendid inimestest kunagi midagi teada.

Tim O’reilly jätkas sama mõtet, et kui kusagil mujal ongi elu tekkinud, siis ka nemad on tänu energia probleemidele pärusmaised ja meie ei saa omakorda nendest kunagi midagi teada. Järelikult võib Enrico Fermi rahulikult puhata, sest paradoksi polegi ja selle asemel on vaid lihtne energiaga seostuv probleem.

Ent võibolla ootame üleüldse valesid märke. USA Connecticuti ülikooli filosoof Susan Schneider esindab grupi silmapaistvate teadlaste arvamust, mille sisuks on eeldus, millest omakorda on viimasel ajal tavalisest rohkem räägitud. Jutt käib ümber tehisintellekti ja masinate mässust ning nende võidust. Professor Schneideri arvates on kosmoses domineerivaks intellektiks tehisintellekt. Juhul kui meil õnnestub leida entroopiat trotsiv korrapärasuse ilming, siis pole see bioloogiline roheline mehike, vaid viimase poolt loodud robot, mis on muutnud tõenäoliselt oma peremehe patareiks.

Toetudes korraks Fermi paradoksi esimesele poolele, mille järgi on mahu ja aja mõistes tohutus ruumis meile sarnase elu tärkamine väga tõenäoline, siis just tänu ajale on sama tõenäoline, et ka sealne elu on arenenud automatiseerimise ja läinud tajuprotsesside tehisliku kopeerimise teed, kuid on jõudnud meist kaugemale.

Seetõttu julgevad professor Schneideri mõttekaaslased väita, et kosmoses domineeriv intellekt on sünteetiline, kuna robotid on saanud võidu. NASA maavälise intellekti otsimise programmi juht Seth Shostak on isegi valmis kihla vedama tosina astronoomiga nende lemmikjoogi kohvi peale, et esimene signaal, mille nad maailmaruumist leiavad, on kindla peale tehiselu saadetud..

Teadlaste arvates on probleem selles, et kõik ootavad bioloogilise elu signaale, nagu lauluviisid või viited keeltele ja matemaatilistele arusaamadele. Ühesõnaga oodatakse midagi sarnast, mille läkitas inimkond 1974. aastal Arecibo raadioteleskoobiga 25 000 valgusaasta kaugusel asuva tähekogu suunas. Signaali oli kodeeritud numbrid ühest kümneni, inimese kujutis, viited DNA ehitusele ja muud inimesele olulist.

Tõenäoliselt huvitavad tehisintellekti muud küsimused. Nende tajumehhanismid erinevad inimese omast, mistõttu väljendavad nad end meile teadmatul moel ja me ei saaks sellest aru, isegi kui selle avastaksime. Schneider jõuab järeldusele, et peame ära ootama aja, millal inimene ühineb masinaga ja tema võimed progresseeruvad sel määral, et suudab maailmaruumist aru saada. Umbes nagu oleks raadio sisselülitanud, millega saab kosmoseruumi täitvate masinintellekti saadetud sõnumite paablist valida põnevamaid andmevooge. Need on ka hetkel meie ümber, paraku oleme kurdid. See tähendab, et maaväline elu teab meie eksistentsist. Lihtsalt meie ei tea nende olemasolust.

Vastates küsimusele mis, hoiab neid tagasi meiega tegelemast sh halba tegemast, spekuleerib Schneider, et ega meiegi ole huvitatud oma akvaariumikalakesega tegelemisest. Samuti pole me huvitatud ka kalakese tapmisest. See toob meid tagasi jõuluteema juurde. Kas teie pole küsinud, kust need kingid ikkagi tulevad?

Võibolla on aegruumis käes hetk, kui maaväline intellekt meiega tegeleb ja puistab maalastele meelehead. Jõuluvana juttu ei tasu ajada, sest ta lihtsalt füüsiliselt ei jõuaks kõikjale. Olge siis head ja tublid! Kui võimalik, siis vaadake taeva poole ja naeratage šokolaadise suuga tänumeelselt.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.