Graafik: kosmoseolendid võivad olla gravitatsioonilõksus
Planeete on Galaktikas kindlasti miljardeid. Võib arvata, et paljudel neist elab ka elusolendeid, kellel on piisavalt mõistust, et rajada kõrge tsivilisatsioon ja sõita maailmaruumi muid planeete avastama. Võiks arvata, et mõnedki neist oleks pidanud juba meiegagi kohtuma, kuid nagu küsis juba Enrico Fermi: "Kus nad on?".
Saksa teadlane Mihhail Hippke arvab, et paljud kõrged tsivilisatsioonid on lihtsalt gravitatsioonilõksus. Seni avastatud Maa-tüüpi planeetidest on enamik tegelikult Maakerast omajagu suuremad. Teadlaste hinnangul valitsevad paljudel neil niinimetatud super-maakeradel eluks sobilikud tingimused. Mure on aga selles, et suurel planeedil on ka tugevam raskusjõud. See teeb kosmoselennud üüratult kalliks.
Maast kümme korda suuremalt planeedilt Apollo-tüüpi raketi kosmosesse saatmiseks kuluks sadu tuhandeid tonne kütust. Sonnebergi observatooriumis töötav Hippke leiab, et sellist planeeti asustav tsivilisatsioon ei saaks lubada endale ei satelliittelevisiooni, Hubble'i kosmoseteleskoopi ega ammugi mitte Kuu peal käimist.
Hippke kirjutab võrguvaramus ArXiv, et näiteks meist 950 valgusaasta kaugusel asuvalt planeedilt Kepler-20b maailmaruumi lendamiseks tuleks saavutada umbes 2,4 korda suurem kiirus kui Maalt lahkumiseks. Kui sealsed võimalikud asukad soovivad üleüldse ilmaruumis reisida, siis oleks neil mõttekas leiutada näiteks hoopis tuumajõul töötav kosmosesõiduk.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
