Kaval pilditöötlus teeb kauged planeedid nähtavaks ({{commentsTotal}})

Eksoplaneete on tänase seisuga NASA andmetel teada juba 3735. Otseselt nähtud on neist siiski ainult mõnda üksikut, sest planeedi täht on tavaliselt nii hele, et väike planeedike upub ta valgusse lihtsalt ära.

Nüüd on teadlased välja mõelnud kavala nipi, kuidas kaugete tähtede ümber tiirutavaid planeete siiski vaadelda.

Jens Hoeijmakers Šveitsist Genfi Ülikoolist ja ta kolleegid pakuvad välja, et planeedi saab püüda pildile, kui suudame oma pilgu keskendada ainult niisugustele ainetele, mida leidub planeedi atmosfääris, kuid mida tähe peal ei leidu. Nad on loonud ka erilise pilditöötlusvõtte, mis teeb tähe nähtamatuks, kuid jätab planeedi nähtavaks.

Hoeijmakersi juhitud rahvusvaheline astronoomide rühm võttis ette tähest Beta Pictoris tehtud pildi, mille iga piksel sisaldab infot, milliste lainepikkustega kiirgust just sinna pikslisse on saabunud. Sinna kõrvale vaatasid nad, millist infot annab niiöekda kontrollpikslisse puhtalt mingi ühe kindla aine, näiteks veeauru molekulide kiirgus.

Kahte pikslit võrreldes püüdsid nad välja nuputada, kas ka esimene neist sisaldas veeauru kiirguse märke. Kui sisaldas, siis tähendas see, et selle koha peal veeauru leiduski. Et aga veeauru leidub ainult tähe Beta Pictoris ümber tiirleval planeedil Beta Pictoris b, mitte aga tähel endal, siis saigi kõigist veeauru märkidega pikslitest kokku planeedi kujutise, täht aga muutus nähtamatuks.

Hoeijmakers ja ta kaaslased said samasuguseid Beta Pictoris b kujutisi peale veeauru ka vingugaasi vahendusel. Metaani ja ammoniaagiga aga planeeti pildile ei jäänud, mis viitab sellele, et neid aineid tema atmosfääris väga palju ei ole. Tähte ennast ühelgi puhul pildile ei jäänud, sest ta on liiga kuum, et ta peal ühtki neist aineist saaks olla.

Hoeijmakers lubab oma planeedipildistamistehnikat edasi täiustada, kuid seni saavutatust saame lugeda ajakirjast Astronomy & Astrophysics.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: