Anne Dattilo Austini Texase Ülikoolist ja ta kolleegid koostasid süvaõppealgoritmi, mis püüab Kepleri andmetest üles leida just niisuguseid planeete, mida on tavapäraste otsingumeetoditega raske märgata. Mõlemad nüüd avastatud planeedid on maakerast natuke suuremad ja asuvad meist üle tuhande valgusaasta kaugusel. Mõlemad tiirlevad oma tähele väga lähedal ja nende pind on väga kuum. Lootust on, et tulevikus leitakse Kepleri kogutud andmete põhjal veelgi eksoplaneete.

Esimest korda leidsid tehismõistuse abiga Kepleri planeedi juba ülemöödunud aastal kaks seekordsegi uurimisrühma liiget Andrew Vanderburg Austini Texase Ülikoolist ja Christopher Shallue Google'ist. Nüüd on aga algoritmi tulnud muuta, sest Kepleri uuematel vaatlustel saadud andmekogu struktuur erineb varasemast. Uue struktuuriga andmeid on palju raskem analüüsida, sest pärast tehnilise rikke üleelamist liikus kosmoseteleskoop pisut loperdades ja seda tuleb arvesse võtta.

Kepleri vaatlusandmete põhjal on praeguseks kindlalt avastatud juba tuhandeid eksoplaneete ja tuhandeid planeedikandidaate ootab lõplikku kinnitust. Tehismõistusest loodetakse palju abi, sest mõnikord on andmetes väga palju müra. Teinekord on aga planeedid asetsenud vaatluse ajal sellises orbiidi osas, mis andmetõlgendust raskendab.

Kepler tegi vaatlusi üle üheksa aasta. Praeguseks on need lõpetatud. Dattiloja kolleegid avaldavad oma tulemused peagi ajakirjas Astronomical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.