Cambridge'i sõnaraamat kuulutas 2026. aasta sõnaks inimese

Cambridge'i sõnaraamat valis 2026. aasta sõnaks inimese, tuues esile, et tehisaru kiirenev pealetung sunnib ühiskonda ümber hindama masinaid elusolenditest lahutavaid piire.
Otsus peegeldab laiemat vastureaktsiooni uuele reaalsusele, kus tehnoloogia suudab jäljendada veenvalt päris inimeste loomingut. Žüriisse kuulunud keeleteadlased märkisid, et see sunnib inimesi otsima ja väärtustama ehtsaid vigu ning tundeid.
Lõpliku valiku said määravaks üle ilma toimuvad arutelud, mis lahkavad tehnoloogia mõju inimeste argielule. Keskne küsimus seisneb selles, milliseid oskusi tohib algoritmidele loovutada. Ajalooliselt aitas sõna inimene eristada inimesi jumalatest ja loomadest, kuid nüüd on vaja selget eraldusjoont ka inimeste ja masinate vahel.
Sõnastiku leksikograaf Colin McIntosh selgitas valikut hirmuga, mis valdab inimesi, kui nad jätavad oma mõttetöö masinate hooleks. Ta nentis, et ühiskond peab kriitiliselt hindama, kui tugevalt see tehisarule toetub. McIntosh tõi näitena mured, mis valdavad nii tippmatemaatikuid kui ka lasteaiaõpetajaid.
Autentsuse hind
Tehnoloogia kiire areng on toonud igapäevasesse keelekasutusse juba hulga uusi liitsõnu, mille tähendusväli rõhutab inimloomingu erilisust. Inimesed hakkasid viimase paari aastaga kirjeldama massiliselt tooteid väljenditega nagu inimese tehtud või inimese kirjutatud. Keeleteadlaste selgituste kohaselt tõmbavad nad mõistetega selge piiri eheda käsitöö ja tehisaru toodangu vahele.
Tarbimiskultuuris tekkis seeläbi ootamatult nähtus, kus ehtne inimlik puudutus muutus omaette luksuskaubaks. Ärid ja meediaväljaanded räägivad inimpreemiast, mis tähistab ostjate valmidust maksta päris inimese kätetöö eest kõrgemat hinda. Algoritmide toodetud sisu külluses otsivad kliendid päris autoreid, päris disainereid ja pätis kirjanikke.
Osa inimesi pööras digitaalsele mugavusele rõhutatult selja ja hakkas teadlikult eelistama vaevarikkamaid lahendusi. Uue suundumusena vähendavad nad oma ekraaniaega nippidega, mis muudab igapäevased toimetused tahtlikult keerukamaks. Näiteks küsivad nad algoritmi soovituste asemel nõu inimsõpradelt, käivad füüsilistes poodides ja teevad märkmeid paberile.
Hägustunud piirid
Inimeste ja algoritmide võimed ristusid selgelt mais, kui California San Diego ülikooli teadlased avaldasid uue uurimuse. Autorid tõestasid katseliselt, et Turingi testi suutis läbida juba 2025. aasta veebruaris avalikkuse ette toodud OpenAI keelemudel GPT-4.5. Uurimisalused vestlesid masinaga 15 minutit ning 73 protsendil juhtudest pidasid nad arvutit ekslikult inimeseks.
Tehisaru võime genereerida inimloomingule sarnanevat kunsti ja muusikat heidab sõnastiku selgituse kohaselt kinda terve inimkonnale. Tehnoloogiaettevõtte Microsoft kaasasutaja Bill Gates märkis AP-le, et arengud sunnivad meid sügavamalt järele mõtlema inimsuse olemuse üle. Tema sõnul saab iga tehisaru edusammu mõõta ainult selle järgi, kui palju see reaalselt inimeste elu parandab.
Mitmed valdkonna tipud näevad masinate arengus aga otsest eksistentsiaalset ohtu. Tehisaru ristiisaks peetav arvutiteadlane Geoffrey Hinton nimetas uusi mudeleid tulnukateks ja kinnitas, et eelistab isekalt alati inimesi. Sügisel Suurbritannia ringhäälingule antud usutluses leidis nobelist, kuidas võimalus, et masinad hävitavad järgmise kümnendi jooksul inimkonna, küündib juba kümne protsendini.
Uusi ohte inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele on sünnitanud ka tehisaru pealetungile järgnenud vastureaktsioon. Osa inimesi püüab saavutada masinlikku täiust rangete treeningute ja toidulisandite abil, mida nad kutsuvad humanmaxxing'u trendiks. Näiteks võtavad nad erinevaid ühendeid, mis pole leidnud toidu- ja ravimiametite heakskiitu, või teevad meditsiinilisi protseduure, mis kahjustavad otseselt katsetajate tervist.
Ühtlasi asus puhast inimloomingut kaitsma filmi- ja muusikatööstus. Näiteks muutis USA filmiakadeemia muutis reegleid ja nõuab nüüd, et Oscari nominentide stsenaariumid peavad olema kirjutatud täielikult inimeste poolt. Näitleja Tom Holland tõdes sellega seoses, et tehnoloogia suudab sorteerida küll andmeid, aga ei mõista kunagi elavaid tundeid.
Sõnastiku koostajad kaalusid aasta sõnana ka teisi tehnoloogiaga seotud mõisteid. Sõelale jäid näiteks agent, mis tähistab ilma inimese kontrollita tegutsevat süsteemi, ja analoog, mis kirjeldab digitaalsetest seadmetest vaba kogemust.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa










