Kiri ei ole keelt keerukamaks teinud

ks inimese kõigi aegade suuremaid saavutusi on keel -kõigepealt suuline keel, seejärel juba kirjalik.Keel on keeruline nähtus,kuid kas suuline ja kirjalik keel on laias laastus ühekeerukad või mitte,see on juba ise päris keerukas küsimus.
Seni on enamasti eeldatud, et kirjalik keel on suulisest keerukam, sest mõtteid kirja pannes on inimestel aega sõnastust paremini läbi mõelda; suulises kõnes ei tea kõneleja lauset alustades sageli ise ka, kuidas see lõppeb. Sedapidist keerukuse vahet on tuvastanud ka paljud senised teadusuuringud, kuid nende uuringute piiranguks on olnud neisse hõlmatud keelte ja keelematerjali vähesus. Lähtematerjali nappus võib aga uuringutulemust tugevalt kallutada.
Carlo Meloni Saksamaalt Passau Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd analüüsinud umbes sadat tuhandet lauset 30 keeles. Nad võrdlesid nii lause struktuuri kui ka kasutatud grammatika keerukust,lisades veel ajaloolisegi mõõtme, selgitamaks välja, kas kirjalikud tekstid on kirja kasutuselevõtust alates ajapikku keerukamaks läinud.
Nagu uuringu autorid nüüd Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes tõdevad, ei kinnitanud nende tulemused ammust uskumust kirjalike tekstide suuremasse keerukusse suulise kõnega võrreldes. Ka ei ole tekstide grammatika kirja kasutuseloleku ajal keerulisemaks läinud.
Autorid märgivad, et tulemused ärgitavad värske pilguga vaatama ka kirjatraditsioonita keeli. Lääne ühiskondades tõstab keerukas keelekasutus tihti inimese mainet ja staatust.Nüüdse uuringu materjalist võib aga järeldada, et keelekeerukuses ei ole iseenesest midagi väga erilist- keerukat eneseväljendust tuleb ette väga mitmesuguste inimeste juures ja väga mitmesugustes olukordades.










