Planeet asub meist umbes 650 valgusaasta kaugusel Luige tähtkujus KELT-9-nimelise tähe juures. See tiirleb sellele tähele nii lähedal, et selle aasta ehk üks tiir ümber tähe kestab ainult 36 tundi. Tähe läheduse tõttu on planeet ka väga-väga kuum – üle 4000K kraadi. On palju tähtigi, mis nii kuumad ei ole. KELT-9 ise on muidugi oma planeedist kuumem, umbes 10 000K kraadi.

Planeet, mille nimi on KELT-9b, on hiigelsuur gaasplaneet, põhimõtteliselt nagu meie Jupiter. Šveitsi teadlased eesotsas Jens Hoejimakersiga, kes tegutseb nii Genfi kui ka Berni ülikoolis, jälgisid nüüd, kuidas planeet KELT-9b tähe KELT-9 eest läbi liigub ja mis siis tähevalgusega juhtub. Juhtus muidugi see, et valgust jäi natuke vähemaks, sest planeet oli ees.

Juhtus ka see, et planeedi atmosfäärist tuli osa valgust läbi, osa aga mitte, mida teadlased teadsid muidugi juba ette, kuid nad tahtsid täpselt teada saada, millist värvi valgus just selle planeedi atmosfäärist läbi tuleb ja millist värvi mitte, sest see näitab ära, milliseid aineid atmosfäär sisaldab.

Nii saidki teadlased teada, et KELT-9b atmosfääris on rohkesti raua ja titaani aatomeid. Need ongi enamasti üksikud aatomid, sest mingiteks molekulideks need nii suure kuuma käes väga ei ühine. Sisuliselt on tegu siis raua- ja titaaniauruga.

Seni ei ole rauda ja titaani suurte gaasplaneetide atmosfäärides väga märgatud ja põhjus võib olla selles, et enamasti on need planeedid mõnevõrra jahedamad kui KELT-9b ning raud ja titaan on näiteks oksiidimolekulide või tolmukübemete koosseisus peidus.

Teadlased kirjutavad oma uuringust ajakirjas Nature.