Merkuur erineb teistest Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetidest sellepoolest, et selle raudne ja nikline tuum moodustab planeedi ruumalast tervelt 70 protsenti. Maa tuum moodustab Maa ruumalast seevastu ainult 30 protsenti.

Merkuuril, nagu ka selle äsjaavastatud suuremal teisikul, on vahevöö seega üsna õhuke. Mõned planeediteadlased seletavad Merkuuri tuumakust võimaliku kunagise kokkupõrkega mõne teise suure taevakehaga. See teooria vajab toetuseks aga ka muid näiteid peale Merkuuri.

Nüüd ongi Alexandre Santerne Prantsusmaalt Aix-Marseille ülikoolist ja ta kolleegid avastanud kosmoseteleskoobi Kepler vaatlusandmete põhjal ühe oranži kääbustähe ümber tiirlemas nii-öelda suure Merkuuri. Planeet nimega K2-229 b on läbimõõdult enam-vähem sama suur kui Maakera, kuid massilt umbes 2,5 korda suurem. Tiiru ümber oma tähe teeb see kõigest 14 tunniga.

Santerne ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et suurem osa K2-229 b vahevööst võib olla tähe lähedusest tuleneva suure soojaga aurustunud. Kuid on ka võimalik, et planeet on tõepoolest kokku põrganud mõne teise suure taevakehaga, mille materjalist on seejuures võinud planeedi orbiidile moodustuda kaaslane. Kaaslast seni avastatud ei ole, kuid uuringud jätkuvad.

Mida rohkem Merkuuri-tüüpi planeete avastatakse, seda toekamaid teooriaid nende päritolu kohta saab püstitada.