Simona Pirani Lundi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad võrguvaramus arXiv, et umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, kui Jupiter ja muud Päikesesüsteemi planeedid olid alles mõne miljoni aasta vanused, hakkas Jupiter, mis tollal ei olnud meie maakerast märkimisväärselt suurem, Päikesesüsteemis laiunud gaasipilvede raskusjõu toimel ajapikku Päikesele lähemale nihkuma.

Arvutimudel näitas, et rännak tekkekohast Päikesele neli korda lähemale vältas umbes 700 000 aastat.

Tähtsaks sisendiks olid mudelile andmed niinimetatud troojalaste kohta. Troojalased on asteroidid, mis tiirlevad Jupiteriga samal orbiidil ümber Päikese, osa Jupiteri ees, osa taga. Asjaolu, et Jupiteri ees on troojalasi umbes 50 protsenti rohkem kui taga, aitas mudelil Jupiteri rändelugu arvutada.

Troojalaste asümmeetria on olnud astronoomidele kaua mõistatuseks, kuid Pirani ja ta kaaslased väidavad nüüd, et asümmeetria teket saabki seletada just noore Jupiteri rändega.

Nad oletavad, et Päikesesüsteemi teisedki praeguseks suurteks gaasikeradeks kasvanud planeedid Saturn, Uraan ja Neptuun, on nooruspäevil tõenäoliselt samuti pikemalt rännanud.

Ka teiste tähtede juurest avastatud niinimetatud kuumad Jupiterid, tähele väga lähedal tiirlevad gaashiiglased, arvatakse olevat tekkinud oma tähest palju kaugemal.