Kuumad Jupiterid on suured gaaskerad nagu meie oma Päikesesüsteemi Jupitergi, aga nad tiirlevad oma tähele väga lähedal. 51 Pegasi b oli esimene kuum Jupiter, mis üldse avastati, üle 20 aasta tagasi.

Seni on planeetide atmosfäärist veeauru nähtud ainult siis, kui planeet liigub Maalt vaadates oma tähe eest läbi ja meil on õnnestunud kindlaks teha, milliseid tähevalguse lainepikkusi atmosfäär neelab. Kuid suurem osa eksoplaneete ei liigu Maalt vaadates kunagi oma tähe eest läbi.

Jayne Birkby ja ta kolleegid vaatlesid nüü 51 Pegasi b-d ja selle tähte olukorras, kus nad asetsevad Maalt vaadates kõrvuti. Vaatlusi tegid nad neli tundi järjest. Selle aja jooksul liikus planeet kord maakera poole, kord Maast eemale.

Doppleri efekti tõttu nihkus planeedilt tulev valgus spektriskaalal kord siniste, kord punaste lainepikkuste poole. Nii said teadlased teada, milline osa valgusest, mis teleskoobiski paistab ühe täpina, tuli planeedilt ja milline tähelt. Seda teades õnnestuski neil märgata planeedilt pärinevas valguses veeaurule iseloomulikke spektrijooni.

Kuuma Jupiteri tüüpi planeetidel tõenäoliselt elusolendeid ei leidu, olgu seal siis veeauru või mitte. Kuid on lootust, et sama meetodiga õnnestub veeauru tuvastada ka mõnel eluks sobivamal planeedil.

Praeguse uurimistöö tulemused on Birkby ja kaasautorid avaldanud aga võrguajakirjas arXiv.