Saturni atmosfääri kütab virmaliste elekter ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: NASA/JPL/Arizona Ülikool/Leicesteri Ülikool

Päikesesüsteemi suurtel gaasikeradel Jupiteril, Saturnil, Uraanil ja Neptuunil on atmosfääri ülaosa soojem kui keskosa, just nii nagu Maalgi. SIiani on olnud seda raske seletada.

Kuid erinevalt Maast on need planeedid Päikesest nii kaugel, et Päikese soojendava toimega on seda nähtust raske seletada. Hiidplaneetide kõrgatmosfääri soojus on olnud üks planeediteaduse suuremaid mõistatusi.

Nüüd väidavad kosmosesondi Cassini kogutud andmeid analüüsinud teadlased, et vähemalt Saturnil, aga tõenäoliselt siis ka teistel suurtel ja kaugetel planeetidel soojendavad atmosfääri põhja- ja lõunapooluse kohal veiklevad virmalised.

Täpsemalt, atmosfääri ülaosa soojendab seesama elektrivool, mis kutsub esile ka virmalisi. Tuulega kandub polaaraladel tekkiv soojus ka madalamatele laiuskraadidele. Nii lähebki üla-atmosfäär kaks korda soojemaks kui ta üksnes Päikese mõjul olla saaks.

Cassini oli NASA, ESA ja Itaalia Kosmoseagentuuri ühine uurimisjaam, mis tiirutas Saturni ja ta kaaslaste süsteemis 13 aastat, kuni suunati lõpuks, kui tal kütus otsa sai, Saturni paksu atmosfääri põlema.

Nii tehti osalt seepärast, et ta ei satuks Saturni kuule Enceladusele, kust ta enda abil oli tuvastatud potentsiaalselt elukõlblikke tingimusi ja mida ta oleks võinud Maa pealt kaasa toodud bakteritega saastada.

Kuid enne Saturnile sööstmist tegi Cassini planeedi ümber 22 väga lähedast tiiru ja kogus veel viimaseid tähtsaid andmeid. Muu hulgas sai nende andmete põhjal nüüd senisest täpsemini kaardistada Saturni atmosfääri temperatuuri.

Cassini mõõtis, kuidas paistsid läbi Saturni atmosfääri Orioni ja Suure Peni tähtkuju heledad tähed. Eri nurkade alt vaadatuna tähevalguse heledus veidi muutus, vastavalt sellele kui tihedaid atmosfäärikihte ta kui suures ulatuses läbis.

Kuna atmosfääri tihedus suurematel kõrgustel kahaneb ja kahanemise kiirus sõltub aga temperatuurist, saidki teadlased määrata, kuidas temperatuur atmosfääris jaotub.

Selgus, et just virmaliste lähedal oli atmosfääri ülaosa temperatuur kõige kõrgem, millest võiski järeldada, et soojuse allikaks on virmalistega seotud elektrivool.

Oma analüüsist ja selle järeldusest kirjutavad Zarah Brown Ameerika Ühendriikidest Arizona Ülikoolist ja ta kolleegid ajakirjas Nature Astronomy.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: