Ameerika ja Briti teadlased eesotsas James O'Donoghuega NASA Goddardi kosmoselendude keskusest kirjutavad ajakirjas Icarus, et Saturni gravitatsiooni- ja magnetvälja koostoimel langeb rõngaosakesi pidevalt planeedile.

Nähtus oli teada ennegi, aga nüüdse uuringu järgi on see varemarvatust kiirem.

Rõngad arvatakse koosnevat peamiselt tolmustest jääterakestest.

Teadlased on kaua vaielnud, kas Saturnil on rõngad juba tekkimisest peale või on ta need saanud hiljem, näiteks kunagiste kaaslaste kokkupõrkel ja purunemisel.

Praegune uuring toetab hilisema saamise teooriat. Autorite sõnul ei ole rõngad tõenäoliselt vanemad kui 100 miljonit aastat. Seega on meil õnne, et oleme sattunud just Saturni rõnga-ajastu tunnistajaks.

Analoogia põhjal võiks arvata, et teiste hiigelsuurte gaasplaneetide Jupiteri, Uraani ja Neptuuni hõredad rõngad olid mõne aja eest sama muljetavaldavad kui Saturni omad praegu.