Saturni rõngad pärinevad sauruste ajast ({{commentsTotal}})

Foto: NASA

Saturn sai oma ilusad rõngad alles üsna hiljuti. Üsna hiljuti siiski küll ainult ses mõttes, nagu ka dinosaurused elasid maakeral alles üsna hiljuti. Aga Päikesesüsteemi ja planeetide elueaga võrreldes oligi see sauruste aeg ju alles üsna hiljuti.

Kosmosesond Cassini lendas sel aastal, enne oma pika töö lõpetamist ja Saturni paksu atmosfääri sukeldumist mitu korda Saturni ja tema rõngaste vahelt läbi. Need riskantsed manöövrid andsid teadlastele võimaluse võrrelda, millist tõmbejõudu avaldas Saturn Cassinile ilma rõngasteta ja koos rõngastega. See aga andis senisest täpsemini aimu rõngasüsteemi massist.

Nagu teatas Ameerika Geofüüsikaliidu sügiskonverentsil Boulderi Colorado ülikooli planeediteadlane Sascha Kempf, tuli välja, et rõngaste kogumass on tegelikult märksa väiksem kui seni arvatud.

Kui aga rõngastiku mass on nii väike, siis tähendab see, et rõngad ei pidanudki tingimata tekkima enamvähem koos planeediga, mitu miljardit aastat tagasi, kui Päikesesüsteemis liikus ringi rohkesti niiöelda ehitusmaterjali, vaid võisid tekkida ka palju hiljem, kui materjali oli saadaval vähem.

Rõngastiku suhteliselt hilise tekke kasuks räägib tegelikult ka nende suhteline heledus, mis seni on teadlasi segadusse ajanud, sest kui rõngad oleksid nii vanad kui nende ekslikult suureks arvatud massist on järeldatud, siis peaksid nad olema tumedamad kui tegelikult on, sest aegade pikku oleks neisse omajagu jõudnud seguneda kaugemalt Päikesesüsteemist pärinevat tumedat tolmu ja puru.

Kempfi kolleeg Boulderi Colorado Ülikoolist Larry Esposito peab kõige tõenäolisemaks, et rõngad on tekkinud umbes 200 miljonit aastat tagasi ühe Saturni kunagise kuu purunemisel. Kuu võis sattuda niisugusele õnnetule orbiidile, kus Saturni tugev raskusjõud ta tükkideks rebis.

Aga meil on nüüd vaadata Saturni ilusad heledad rõngad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: