Saturni kuu on arvatust elusõbralikum

Saturni kuu Enceladuse ookeanis leidub suures koguses vaba vesinikku, näitavad kuudesüsteemi uuriva tehiskaaslase Cassini kogutud andmed. Molekulid võiksid pakkuda rikkalikku toidulauda mitmesugustele mikroorganismidele, muutes kuu seniarvatust elusõbralikumaks.
"Oleme Enceladuse elukõlbulikkust hinnates järjest nimekirjas asju maha tõmmanud. Oleme näinud vett, orgaanikat, registreerinud metaani ja lämmastiku molekule. Ja nüüd – nüüd on meil ka keemilise energia allikas. Kuid kui nüüd küsid, kui tõenäoliselt Enceladusel elu leidub, võtaksin kolleegidega agnostilise hoiaku," ütles üks Cassini missiooni põhiuurijatest Hunter Waite ERR Novaatorile antud intervjuus.
Teadlased on näinud tänaseks pea kõiki elu tekkimiseks vajalikke elemente ja ühendeid. Puudu on vaid fosfor ja väävel. Nende otsimisele peaksid Southwesti (SwRI) uurimisinstituudi teaduri sõnul keskenduma tulevikus Saturni ja selle kuid uurima suunduvad sondid. Väävlit ja fosforit sisaldavaid ühendeid võiks leida nii Enceladuse ookeani katvast jääst kui ka kuu poolustel ilmaruumi paiskuvatest aurugeisritest.
"Kui tulemused paika peavad, mõjutavad vaatlused oluliselt võimalust leida Enceladuselt elu. Sama keemilise tasakaalu puudumine, mis aitab alal hoida mikroobset elu Maal, pakuks sellele tuge ka Enceladuse ookeanides," kommenteeris teadaannet uurimusega mitte seotud Woods Hole'i okeanograafilise instituudi vanemteadur Jeffrey Seewald. Teadlane nentis samas, et vaba vesiniku olemasolu annab ühtaegu nii kuult elu leidmiseks lisalootust kui ka manitseb ettevaatusele. Samale viitas ka Waite.
"See võib olla märk, et ookeanides puudub vesinikust kasu lõikav elu. Kuid teise tõlgenduse järgi pole elu kasvu piirav ühend vesinik . Selle asemel napib näiteks ammooniumit, fosforit vmt. Võibolla on asi temperatuuris. Ookean on asustatav vaid osaliselt või ei meeldigi sealsele elule vesinik," laiendas teadur.
Tulemused oleksid tema sõnul põnevad mõlemat pidi. Kuult elu leidmine tõestaks, et see võib olla galaktikas laialt levinud. Teisalt viitaks elumärkide puudumine, et selle tekkimine nõuab erakordsete asjaolude kokkulangemist. Maal lihtsalt vedas.
SwRI teaduri Chris Gleini sõnul suudaksid mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist metaani tootes vabastada tunnis sama palju energiat kui leidub umbes 300 pitsas.
Uued lahendused, uued avastused
Enceladust uurinud sond Cassini asus Saturni kuudesüsteemis vaatlusi tegema juba 2004. aastal. Lisaks seitsme täiendava Saturni kuu leidmisele on sondiga muu hulgas nüüdseks teada saadud, et Enceladusel on õhuke atmosfäär, kilomeetrite paksuse jääkihi all laiub üleilmse ulatusega ookean ja kuult võib leida kuumaveeallikaid.
Ookeani täpsest koostisest on andnud aimu Enceladuse pooluste aurugeisrid. "Sisuliselt lendame nende lähedalt mööda. Samal ajal kogume gaasi. Sealt edasi liigub see analüüsiseadmesse, kus seda ioniseerime. Saame teada, millega täpselt tegu on," selgitas Waite.
Põhiuurija märkis, et alati pole aga kõige lihtsam välja selgitada, kas nähtavad ühendid tekkisid kogumisseadmes või olid need olemas juba enne. Üheks taoliseks raskesti uuritavaks gaasiks on ka molekulaarne vesinik – H2.
Suur osa sondi suhtes enam kui 8 km/s liikuvast gaasist koosneb veest. Suurel kiirusel kogumisseadme titaanseintega põrkudes reageerib osa hapnikust titaaniga, moodustades titaanoksiidi. Registreeritav vesinik poleks seega pärit kuult endalt.
"Nuputasime umbes aasta, kuidas nii tekkiva vesiniku hulka vähendada. Samuti mõtlesime ka kõigi teiste võimalike valesignaale andvate allikate peale. Saame olla nüüd kindlad, et kuu sisemuses tekib tõepoolest järjepanu vesinikku," põhjendas Waite, miks võttis avastuseni jõudmine aega sedavõrd kaua.
Vesinik võiks tekkida töörühma sõnul kahel viisil. "Viitame neist esimesele kui serpentiniitseerumisele. Sisuliselt reageerib vesi kuumade kivide, Enceladuse tuumaga. Selle käigus kasutatakse ära hapnik. Alles jääbki vesinik. Alternatiivselt eraldub vesinik kuumaks köetud meteoriitset päritolu materjalist. Meie lemmikseletus on muidugi esimene," muigas põhiuurija.
Mõlemal juhul oleks tegu hüdrotermaalsete protsessidega. Maal aitavad need ookeanipõhjas elus hoida terveid ökosüsteeme, kes päikesevalgust ei näegi.
Seewald leidis aga, et planeediteadlastel pole veel paljude Enceladuse sisemuses toimuvate geoloogiliste protsesside kohta veel täit pilti. "Lihtsalt sellepärast, et neil puuduvad Maal analoogid. Kuid igal juhul aitaks tulevikus Enceladuse ja teiste kuude ookeanide uurimine aidata vastata küsimusele, kas elu leidub peale Maa ka mujal Päikesesüsteemis," märkis Seewald.
Europa aurugeisrid
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil teatasid NASA teadlased lisaks, et aurugeisreid võib näha ka ühel Jupiteri kuul – Europal. "2016. aastal nägime Europal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlustel aurugeisrite kandidaate samas kohas kui 2014. aastal. Tegu on järjepideva nähtusega," sõnas Hubble'i kosmoseteleskoobiga töötav astronoom William Sparks.
Samas nentis ta, et tulemuste statistiline olulisus on hetkel neli sigmat. Päris avastuseks ei saa seda veel kutsuda. "Formaalset statistikat vaadates ei saa olla tegu juhusega. /.../ Süstemaatilisi vigu ei saa veel täielikult välistada," lisas Sparks.
Järeldustele annavad aga lisakindlust 1990. aastatel Jupiteri uurinud automaatjaama Galileo tehtud vaatlused. Aurugeisrite kandidaatide lähistel on temperatuur ümbritsevatest aladest kõrgem. "See viitab, et geisrite all leidub sooja vett," märkis astronoom.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.