Veidi enam kui viie aasta teatasid teadlased, et on leidnud ühest kuulsast rõngast soolakübemeid, mis näisid moodustuvat Enceladuselt ilmaruumi paiskuvatest osakestest. Paar aastat hiljem järeldati samadest osakestest, et kauge kuu ookean on tõenäoliselt soolane. Eelmisel aastatel tõestati veenvalt Enceladuse gravitatsioonivälja kaardistamise alusel, et osa kuu sisemusest peab olema vedelas olekus. Kinnitus muutis kuu üheks parimaks paigaks, kust Päikesesüsteemist maavälist elu otsida.

Jaapani, saksa ja ameerika teadlastest koosnev töörühm teatab nüüd, et Saturni E-rõnga osakesed on ka ränirikkad. Paarikümne nanomeetrise läbimõõduga räniosakeste tekkimiseks pole aga just palju võimalusi. Autorid järeldavad Maal tehtud eksperimentide ja arvutimudelite alusel, et osakesed pidid moodustama geoloogilises mõttes alles suhteliselt hiljuti vähemalt 90 °C temperatuuri juures ja kergelt aluselises keskkonnas. Hsiang-Wen Hsu järeldab kolleegidega lisaks, et Enceladuse ookean peab olema vähemalt 40 kilomeetrit sügav.

Osakeste tekkimiseks vajalikud tingimused sarnanevad mõningal määral Maa hüdrotermaalsetes lõhedes valitsevatele tingimustele. Lõhede ümbrust peetakse mõnede hüpoteeside kohaselt üheks võimalikuks paigaks, kus planeedil elu tekkis. Võrreldes Enceladuse analoogidega on aga Maa vastavad piirkonnad kuumemad ja happelisemad.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.