Maa mikroobid suudaksid elada Saturni jäisel kuul ({{commentsTotal}})

Enceladus.
Enceladus. Autor/allikas: NASA

Vähemalt mõned Maa mikroobid suudavad hakkama saada Saturni kuu Enceladuse jäise pinna all loksuva ookeani karmides tingimustes.

"Me kipume alahindama, kui rasketes oludes võivad mõned Maa elusolendid kasvada. Seega ei ole tegelikult sedavõrd üllatav, et neist mõned taluvad Enceladuse ookeanisügavuses valitsevat rõhku ning kõrget vingugaasi ja ammoniaagi taset," leidis uurimuse juhtivautor Simon Rittmann, Viini ülikooli mikrobioloog ERR Novaatorile antud intervjuus.

Enceladust peetakse Marsi kõrval üheks kõige paljutõotavamaks paigaks, kust otsida maavälist elu. Seal leidub nii vedelas olekus vett, süsinikupõhiseid molekule, metaani kui ka vaba lämmastikku. 2017. aasta alguses ilmunud töö kohaselt eraldub ookeanist ka suures koguses vesinikku.

Seda saaksid kasutada toiduallikana metanogeensed mikroobid. Bakterid ja arhed, kes ammutavad energiat süsihappegaasi ja vesiniku metaaniks muutmisest. Rittmann uuris kolleegidega taoliste olendite taluvuspiire süstemaatiliselt juba enne USA kosmoseagentuuri NASA suurt teadaannet.

"Meie töörühmas on teiste seas ka astronoome, nii et kasutasime kosmosesondi Cassini kõige uuemaid andmeid. Üritasime jäljendada Enceladusel valitsevaid tingimusi võimalikult täpselt," selgitas Rittmann. Kolm proovile pandud mikroobiliiki suutsid hästi kasvada tingimustes, mis valitsevad mudelite kohaselt Enceladuse ookeani põhjas.

Neist üks, Methanothermococcus okinawensis, vohas isegi juhul, kui selle vahetuses läheduses leidus rohkelt metanaali, vingugaasi ja ammoniaaki. Need ühendid pärsivad paljude teiste metaanibakterite kasvu. "Maal tervikuna on sellised bakterid tegelikult väga tavalised. Kui uurid mõnda keskkonda, kuhu õhk ligi ei pääse, leiad sa sellest väga tõenäoliselt ka metanogeene," laiendas mikrobioloog. Näiteks leiab kahe uuritud liigi esindajaid külluslikult süvamere kuumaveelõõride vahetust lähedusest.

Teadlased on varem kahtlustanud, et Maa esimesed elusorganismid hankisid energiat just süsihappegaasist ja vesinikust. Fotosüntees on alles suhteliselt hiline leiutis.

Saturni kuudesüsteemi uurivatele teadlastele annab ajakirjas Nature Communications ilmunud töö Rittmanni hinnangul kahesugust sisendit. Esiteks võimaldab see täpsustada, milliseid jälgi elust võiks otsida Enceladuse ookeanist ja ilmaruumi paiskuvatest aurugeisritest.

"Nad peaksid uurima, kas metaan koosneb mitmesugustest süsiniku teisenditest," sõnas mikrobioloog. Elusolendid eelistavad raskemale süsinik-13'le kergemat süsinik-12. Eluta protsessides ühte isotoopi teisele aga ei eelistata. Lisaks võimele määrata metaani täpset massi tuleks kasuks, kui mõõteseadmed suudaksid märgata ka lipiidide ja rasvhapete olemasolu.

"Ja otseloomulikult manitsevad leiud meid ettevaatusele. Meie laboris loodud tingimused ei ole Maal väga ebatavalised. Seega ei ole Enceladuse Maalt pärinevate mikroobidega saastamine väga raske," laiendas Rittmann. Teisisõnu peaksid olemas selle vältimiseks ranged reeglid paigas juba enne vastavate missioonide kavandamist.

Samas rõhutas ta, et Maal asuvates laboratooriumites tehtavate eksperimentide tõlgendamisel tulev olla ettevaatlik. "Ma ise näeksin tööd parema meelega eksperimendikirjeldusena, kus uuritakse mikroorganismide füsioloogiat astronoomilises kontekstis, mitte otsese astrobioloogia eksperimendi kokkuvõttena," laiendas mikrobioloog.

Kindlasti ei viita tulemused praegu, et Enceladuse ookeanidest leiabki baktereid. "Me saame teha Enceladuse kohta praegu ainult oletusi. Seal ei pruugi elu olla, kuid seda peavad juba teised ümber lükkama või tõestama," lisas Rittmann.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: