Rooma Sapienza ülikooli teadlase Luciano Iessi ja ta kolleegide analüüsitud andmed pärinevad Cassini kolmelt möödalennult, mil ta lähenes Enceladusele vaid saja kilomeetri kaugusele. Cassini mõõtis Enceladuse gravitatsioonivälja, muu hulgas selleks, et teadlased saaksid uurida Saturni suuruselt kuuenda kuu põhja- ja lõunapoolkera vaheliste märkimisväärsete geoloogiliste erinevuste tagapõhja.

Nüüd väidavad Iess ja kaasautorid ajakirjas Science, et Enceladuse lõunapooluse-poolse otsa pindmises osas ei paista leiduvat massi, mis vastaks Cassini mõõdetud gravitatsioonivälja tugevusele. Järelikult, leiavad nad, asub midagi massiivset pinna all ja selleks miskiks on tõenäoliselt vedel vesi.

Niisiis võib Enceladusel olla pinnaalune ookean, millest suurem osa on koondunud just lõunapooluse piirkonda, aga ulatub sealt kuni 50. laiuskraadini välja. Arvatavasti just siis sest hiiglaslikust veereservuaarist pärinevad ka need kuulsad võimsad aurujoad, mis Enceladuse lõunapolaaraladelt ilmaruumi paiskuvad.