Jupiteri kuu Ganymedes on nii suur, et võiks samahästi olla väiksemat sorti planeet. Päikesesüsteemi suurim kuu pakub huvi ka teadlastele, kelle õnneks jääb Ganymedes just Jupiteri uuriva sondi Juno tegevusulatusse. Nüüd saatis Juno Maale mõned iseäralikud lindistused, vahendab ScienceAlert.

Tänavu 7. juunil lendas Juno Ganymedesest lähedalt mööda ning salvestas sealjuures oma raadioantenni ja magnetomeetriga hiidkuu tekitatavaid elektromagnetilisi laineid. Kui Ganymedese elektri- ja magnetkiirgus heliks muundada, on tulemus õudusfilmilik segu kosmilistest karjetest ja huiletest. Heliriba avalikustati 2021. aasta Ameerika geofüüsikaliidu sügiskonverentsil.

Juno sondi juhtivuurija ja füüsik Scott Boltoni sõnul tekitab pentsik lindistus kuulajas tunde, nagu viibiks ta ise parasjagu Ganymedesest mööda seilava Juno pardal. Tähelepanelik kuulaja võib märgata lindistuse keskel järsku muutust sageduse kõrguses. Boltoni sõnul märgib see, et sond sisenes tol hetkel Ganymedese magnetosfääris uude piirkonda.

NASA uurijad ei suuna kiirgusandmeid helisagedustele siiski vaid lõbu pärast. Andmeid heli kujule viies saavad nad neid analüüsida tavalisest mitmekülgsemal moel. See võib omakorda aidata uurijatel märgata muidu kahe silma vahele jäävaid üksikasju. 

Inimkond on Päikesesüsteemi erinevaid nii-öelda helisid lindistanud varemgi, sealhulgas Voyageri kosmosesondiga ja erinevate planeedimissioonide käigus.

Merkuurist suuremal Ganymedesel on selgelt eristuv tuum ja sügaval kuu jäise pealispinna all võib leiduda vedel ookean, mis võiks olla eluks sobilik. Pealekauba on Ganymedes meie Päikesesüsteemis ainus kuu, millel on oma magnetväli.

1990. aastatel ja 2000. aastate alguses uudistas Jupiteri kosmoselaev Galileo. See mõõtis samuti Ganymedest ümbritsevat ilmaruumi erineval viisil. Toona selgus, et plasmalained on kuu ümber miljon korda tugevamad kui mujal Jupiterist sama kaugel. Pole selge, kas lainete tugevus on seotud kuidagi Ganymedese magnetväljaga, kuid uurijad peavad seda tõenäoliseks.

Juno möödus tänavu Ganymedese pinnast 1038 kilomeetri kauguselt suhtelisel kiirusel 67 000 kilomeetrit tunnis. Teadlased alles uudistavad Juno kogutud andmeid, ent esimesed uued avastused on juba tehtud.

Iowa Ülikooli füüsiku ja astronoomi William Kurthi sõnul võib juhtuda, et kohe peale sondi lähenemist kuule tekkinud sagedusemuutus on tingitud sellest, et sond liikus kuu ööküljelt selle päevaküljele.

Magnetvälja mõistatused

Juno uued avastused ei piirdu üksnes Ganymedesega. Sond on põhjalikult jälginud ka Jupiteri ja loonud hiidplaneedi magnetväljast seni kõige üksikasjalikuma kaardi. Selle koostamiseks tuli sondil teha Jupiteri ümber 32 tiiru. Uus kaart annab muu hulgas head aimu, mida kujutab endast Suure Sinise Täpi nimeline magnetanomaalia Jupiteri ekvaatoril.

Andmed osutavad, et Jupiteri magnetväli on viimase viie aasta jooksul muutunud ja võimsad tuuled kisuvad Suurt Sinist Täppi lõhki. Anomaalia liigub võrreldes planeedi siseosaga neli sentimeetrit sekundis ida poole. Nii teeb see iga 350 aasta tagant ära täisringi ümber planeedi.

Jupiteri magnetosfääri tekitab planeedi sisemuses asuv dünamo: keerlev, kerkiv ja elektrit juhtiv vedelik, mis muundab liikumisenergiat magnetiliseks. Sestap aitab magnetvälja uudistamine teadlastel paremini mõista ka magnetdünamot. Uus kaart viitab, et Jupiteri dünamot tekitab planeedi tuuma ümbritsev paks metallilise vesiniku kiht.

Teadlased uurisid Juno andmete põhjal ka Jupiteri atmosfääri turbulentsi ehk selle moodustava gaasi korrapäratut liikumist. Ilmnes, et uuritud turbulents on sarnane Maa ookeanides fütoplanktoni liikumisega. Sealt järeldas okeanograaf Lia Siegelman, et Jupiteri atmosfääris moodustuvad keeriste mustrid spontaanselt ja jäävad pikaks ajaks püsima.

Lõpuks avaldasid uurijad ka uue ja haruldase foto Jupiteri peamisest tolmurõngast. Rõnga teket seostatakse planeedi kuudelt Metiselt ja Adrastealt eraldunud tolmuga. Juno pildistas rõngast selle siseküljelt vaatega taustal olevatele tähtedele ja jäädvustades osa Perseuse tähtkujust.

Juno missioon kestab 2025. aasta juunini ja peaks ootuste järgi edaspidigi saatma Maale uusi andmeid ja kujutisi Jupiteri kohta.