Nädala algul tuhises Juno Ganymedesest mööda natuke enam kui tuhande kilomeetri kõrguselt. Viimati käis sellele taevakehale nii lähedal NASA eelmine Jupiteri-sond Galileo aastal 2000.

Juno on Jupiteri süsteemis ringi tiirutanud juba viis aastat, kuid ei ole seni veel ei Ganymedese ega Jupiteri ühegi muu kaaslase juures lähilennul käinud.

Tuleval aastal on kavas möödalend Europa juurest, aastal 2024 ka Io juurest. Neljanda niinimetatud Galilei kuu, Callisto juurest möödalendu praegu kavas ei ole, nagu ka mitte Jupiteri ülejäänud 75 teadaoleva pisema kuu juurest.

Juno esialgse sõidugraafiku järgi ei olnud kuu-uurimisi aga üldse plaanis, need saavad nüüd teoks pärast missiooni pikendamist.

Äsja tehtud piltidest on NASA mõned juba avalikuks teinud. Neil paistavad arvukad meteoriidikraatrid, aga ka pikad kitsad joonjad pinnavormid, mille päritolu on ebaselge. Teaduslikum süvenemine piltidel paistvasse seisab veel ees.

Ganymedes on mitte ainult Jupiteri suurim kaaslane, vaid kõige suurem planeedikaaslane kogu Päikesesüsteemis üldse, läbimõõdult suurem kui planeet Merkuur.

See on ainus planeedikaaslane Päikesesüsteemis, millel teatakse olevat omaenda magnetväli, ehkki Jupiteri võimas väli kipub seda varju jätma. On võimalik, et Ganymedese jäise pinna all laiub ookean, milles on rohkem vett kui kõigis meie maakera ookeanides kokku.

Ganymedese, nagu ka kolm muud eelmainitud kuud, avastas aastal 1610 Itaalia teadlane Galileo Galilei.

Järgmise sondi, Jupiter Icy Moon Explorer ehk JUICE kavatseb Jupiteri süsteemi saata tuleval aastal Euroopa Kosmoseagentuur ESA. JUICE keskendub kolmele Galilei kuule, Ganymedesele, Callistole ja Europale.

Ameeriklaste NASA peab aga plaani saata aparaat nimega Europa Clipper põhjalikumalt Europat uurima.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25