Viiemeetrise ja suurema läbimõõduga rahne paistab kosmosesondidelt tehtud fotodel märksa väiksemal hulgal, kui teadlased oma üldisemate teadmiste põhjal arvata tahaksid.

Suure lahutusega pilte on Merkuuri pinnast seni ka suhteliselt vähe tehtud, enamik neist pärineb NASA sondilt Messenger, mis tiirutas planeedi ümber aastail 2011 kuni 2015.

Mikhail Kreslavsky Ameerika Ühendriikidest Santa Cruzi California Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd otsinud kive 3000 Messengeri tehtud selgema pildi pealt. Viie- või enamameetriseid rahne õnnestus neil leida ainult 14 pildilt.

Võrdluseks vaatasid nad Maa kaaslasest Kuust tehtud pilte, mis on klõpsutatud NASA Lunar Reconnaissance Orbiteri pardalt. Kuu pilte tuli seejuures arvuti abil hägustada, et need oleksid kvaliteedilt võrreldavad Merkuuri piltidega.

Ilmnes, et Merkuuril on suuri kive pinnaühiku kohta umbes 30 korda vähem kui Kuul. Paljude omaduste poolest meenutab Merkuur muidu Kuud, kuid selle poolest mitte.

Kreslavsky ja kaasautorid kirjutavad võrguvaramusse arXiv üles pandud artiklis, et üks võimalik põhjus on see, et Merkuuri katab paksem tolmukiht kui Kuud.

Suured rahnud võivad tekkida, kui mõni planeedi pinda tabav asteroid sealt tükke lahti lööb, paks tolm aga nõrgestab neid lööke.

Teine võimalik põhjus tuleneb Merkuuri lähedusest Päikesele. Päevase ja öise temperatuuri järsu erinevuse toimel võivad suured kivid ajapikku mureneda ja laguneda.

Suuri kive võivad ajapikku purustada ka Merkuurile sagedasti langevad mikrometeoorkehad.

Tõenäoliselt, kirjutavad autorid, on mängus kõik need põhjused. Milline aga rohkem, milline vähem, seda aitab loodetavasti selgitada aastal 2025 Merkuuri juurde jõudev sond BepiColombo.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.