Veenuse vulkaanid on endiselt aktiivsed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Teadlased leidisid mudeli abil, et vähemalt 37 Veenuse krooni on olnud aktiivsed alles hiljaaegu.
Teadlased leidisid mudeli abil, et vähemalt 37 Veenuse krooni on olnud aktiivsed alles hiljaaegu. Autor/allikas: NASA

Veenus on geoloogilises mõttes endiselt aktiivne planeet. Marylandi Ülikooli ja Zürichi ETH geofüüsika instituudi teadlased leidsid äsjases uuringus Veenuselt 37 hiljaaegu aktiivset vulkaani.

Teadlastele pole juba mõnda aega saladus, et Veenuse pinnas on noorem kui näiteks Marsi või Merkuuri pealispind. Samas on kaks viimast planeeti seesmiselt külmad. Nüüd leidsid Marylandi Ülikooli ja Zürichi ETH geofüüsika instituudi teadlased tõendeid, et Veenuse sisemus on kõike muud kui külm.

Teadlased märkasid Veenuse pinnal hajusalt paiknevaid rõngakujulisi moodustisi, mida nimetatakse kroonideks (coronae). Kroonid tekivad siis, kui tulikuum aine kerkib läbi vahevöö ja maakoore planeedi pinnale. Näiteks tekkis meie endi koduplaneedil sarnase vahevöö-purske järel Hawaii saarestik.

Varem arvasid teadlased, et Veenuse kroonid on märk iidsete aegade vulkaaniaktiivsusest. Oletati, et ajapikku on Veenus sedapalju jahtunud, et geoloogiline aktiivsus planeedi sees on muutunud aeglasemaks. Lisaks oletati, et Veenuse pealispind on muutunud niivõrd kõvaks, et kuum aine ei murra sellest pinnale läbi. Kuidas kroonid täpselt tekkisid ja miks need omavahel erinevad, oli samuti siiani vaidluse all.

Nüüd simuleerisid teadlased Veenuse kroonide teket kolmemõõtmelise mudeliga. Nad kasutasid selleks Veenuse pinna-aluse termomehhaanilise aktiivsuse numbrimudeleid. Tehtud simulatsioonid olid kõrge resolutsiooniga, mistap andsid need kroonide tekkest kõige üksikasjalikuma ülevaate seni.

Simulatsioonid aitasid teadlastel mõista, millised kroonide osad annavad tunnistust hiljutisest geoloogilisest aktiivsusest. Nüüd oskasid teadlased neid tunnuseid ka Veenuse pinnavormidel tähele panna.

Selgus, et Veenuse kroonid on erinevad, sest nende geoloogiline vanus on erinev. Osa kroone alles areneb, mis omakorda tähendab, et Veenuse sisemus pulbitseb veel.

Uuringu ühe autori Marylandi Ülikooli geoloogiaprofessori Laurent Montési sõnul olid uued mudelid varasematest palju realistlikumad. Nii said teadlased teha kroonide kohta üksikasjalikumaid järeldusi. Nad leidisid mudeli abil, et vähemalt 37 Veenuse krooni on olnud aktiivsed alles hiljaaegu.

Need 37 aktiivset krooni paiknevad Veenuse pinnal mõnes üksikus paigas kobaratena koos. Nii eristavad teadlased planeedil aktiivsemaid piirkondi ja saavad paremat aimu Veenuse sees toimuvast. Uuring võib aidata paika panna Veenuse piirkondi, kuhu viia tulevastel Veenuse-missioonidel geoloogilised uurimisvahendid. Näiteks plaanib Euroopa 2032. aastal alustada EnVisioni nimelise Veenuse-missiooniga.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: