See teeks Veenusest Maa kõrval ainsa Päikesesüsteemi planeedi, kus hiljutisel ajal vulkaane on pursanud.

1990. aastate alguses NASA kosmosesondi Magellani tehtud radarülesvõtteilt paistab, et meie naaberplaneedil Veenusel on rohkesti vulkaane ja laavavoole. Kuid kuni viimase ajani ei olnud selge, milline on nende laavavoolude vanus.

Justin Filiberto Ameerika Ühendriikide ülikoolide kosmoseuuringute assotsiatsioonist USRA ja ta kolleegid on nüüd Veenuse kuuma atmosfääri laboris modelleerinud ja uurinud, kuidas Veenusel teada olevad mineraalid selle atmosfääriga kokku puutudes ajapikku muunduvad.

Katse näitas, et basaldi koosseisu kuuluv laialt levinud mineraal oliviin reageerib Veenuse atmosfääri ainetega kiiresti ning kattub raua oksiide sisaldavate mineraalide magnetiidi ja hematiidi kihiga. See kattumine võtab aega ainult mõne aasta.

Et aga Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesondilt Venus Express kogutud andmete järgi oliviini laavavooludes paistab, tuleb järeldada, et need voolud on üsnagi värsked. See aga tähendabki, et vulkaanipurskeid on Veenusel toimunud alles üsnagi äsja.

Filiberto ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Science Advances.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.