Veenusel täheldati aktiivseid vulkaane

Suuruse ning atmosfäärikoostise ja -temperatuuri poolest Maa kurjaks kaksikuks sobiva Veenuse ümber tiirelnud tehiskaaslase poolt ülesvõtted viitavad, et planeedil tegutseb aktiivseid vulkaane tänapäevani.
Meteoriidikraatrite nappuse tõttu on eelnevates töödes järeldatud, et põrguliku planeedi pind on vähemalt geoloogilises mõttes suhteliselt noor. Populaarse hüpoteesi kohaselt ujutati see laavaga üle vähem kui miljardi aasta eest. Täheldatud on märke ka hiljutisemast vulkanismist. Mõned pinnavormid näivad olevat moodustunud paari tuhande aasta eest. Planeedi atmosfääris kasvab hooti väävliühendite hulk, kuid seda oleks saanud selgitada ka atmosfääris endas toimuvate protsesside ja õhu liikumisega.
Maapinnale immitsenud laavat polnud aga keegi seni otseselt näinud. Veenuse atmosfäär on niivõrd tihe ja paks, et nähtava valguse spektriosas on orbiidilt võimatu selle pinnast pilte teha. Aastatel 2006-2014 planeedi ümber tiirelnud Euroopa Kosmoseagentuuri sondi Venus Express pardal oli aga ka soojuskiirgust registreeriv kaamera, mille poolt tehtud fotode lahutusvõime jääb 50-100 kilomeetri vahele.
Madalale resolutsioonile vaatamata märkasid Euroopa Kosmoseagentuuri planeediteadlased 2008. aastal tehtud ülesvõtetel nelja piirkonda, millest lähtuv soojuskiirguse hulk paari päeva vältel järsult kasvas ja kahanes. Hinnanguliselt küündis planeedi pinna temperatuur ajutiselt 1300-1400 ºC'ni. Vahejuhtumile saaks hõlpsalt seletust pakkuda planeedi pinnale tunginud laavaga, mis tiheda atmosfääri mõjul kiiresti jahtus.
Töörühm järeldab sellest, et Veenuse pinnal tuleb Maal toimuvate vulkaanipursetega analoogseid väiksemaid purskeid suhteliselt sageli. Päikesesüsteemis leidus seni tõestatult aktiivseid laavat purskavaid vulkaane lisaks Maale veel vaid Iol.
Uurimus ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.