Veenust meenutav planeet avab võimaluse hinnata eksoplaneetide elukõlblikkust
Oma massi või läbimõõdu poolest Maad meenutavate planeetide leidmisest teatakse pea iga paari kuu tagant. Harvem asuvad need aga kosmilises mõttes Maa tagahoovis. Rühm astronoome teatab nüüd, et on leidnud pelgalt 39 valgusaasta kaugusel asuva Maa mõõtu planeedi, mis avab võimaluse uurida üksikasjalikult selle atmosfääri ja analoogsete planeetide elukõlblikkust.
Suurem osa tänaseks leitud enam kui 2000st väljaspool Päikesesüsteemi asuvast planeedist asuvad Päikesesüsteemist hoomamatult kaugel. Isegi valgusel kulub nendeni jõudmiseks aega sadu ja tuhandeid aastaid. Nende tekiteavate tähevarjutuste alusel on leitud, et väikesed kivised planeedid moodustavad Linnuteele iseloomulikest planeetidest lõviosa. Nende elukõlblikkust on olnud võimalik hinnata aga vaid kaudselt.
Umbkaudne hinnang toetub vaid eksoplaneetide kaugusele nende ematähest. Sellest jääb aga Drake'i võrrandi lahendamiseks ja Giardono Bruno oletuse proovile panemiseks vajaka. Üheks keskseks küsimuseks on olnud, kas Maad meenutavad planeedid suudavad üleüldse Linnutee kõige arvukama tähetüübi elukõlblikus piirkonnas oma atmosfäärist kinni hoida. Näiteks kinnitati alles eelmisel nädalal, et päikesetuul rebis Marsilt selle atmosfääri. M-tüüpi punased kääbused on aga Päikesest kapriisemad. Elukõlblik piirkond asub samas tähele oluliselt lähemal.
Parema aimduse võib anda Maast ligikaudu 16 protsenti suurem eksoplaneet GJ 1132b, mille tihedus on Maaga pea ideaalses vastavuses. Keha asub Päikesesüsteemile sedavõrd lähedal, et seda märgati maapealse teleskoobiga. Planeedil kulub oma ematähe ümber tiiru tegemiseks vaid 1,6 päeva. Pinnatemperatuur küündib aga 227 °C'ni, pakkudes analoogi Päikesesüsteemis tiirleva Veenusele.
Planeedi avastanud töörühm eesotsas Zach Berta-Thomsoniga märgib, et see kujutab hetkel ühte parimat võimalust Maa-sarnaste planeetide atmosfääri uurimiseks. Enam kui 200 °C'ni küündiv temperatuur võib olla Veenuse näitel atmosfääri säilitamiseks piisavalt madal.
Selle olemasolu kinnitamisel kujutaks planeet astronoomide hinnangul suurepärast paika, kus harjutada eksoplaneetide atmosfääri koostise määramist. Vastupidisel juhul viitab see, et punaste kääbuste poolt nooruses avakosmosesse süljatavad laetud osakestel ja ultraviolettvalgusel võib olla Linnutee arvukaimatele planeetidele laastav mõju.
Selgus saabub tõenäoliselt 2018. aastal pärast James Webbi nime kandva kosmoseteleskoobi orbiidile saatmist. Senikaua plaanib Berta-Thompson otsida süsteemist teisi planeete Spitzeri kosmoseteleskoobi abil.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
