Veenusel võis kauges minevikus elu olla
Meie Päikese-poolne naaberplaneet Veenus, see tihedaisse mürgipilvedesse mähkunud põrgukuum kera ei ole alati nii eluvaenulik olnud. Teadlased arvavad, et aastat miljard-kaks tagasi olid sealsed olud palju leebemad.
Nüüd nähtub taas ühest Ameerikas tehtud arvutisimulatsioon-uuringust, et omal ajal võis Veenus lausa elukõlblik olla. Mudel, mille peal David Grinspoon Arizonas Tucsonis asuvast planeediteaduse instituudist ja ta kolleegid Veenust uurisid, on seni kasutust leidnud Maa kliimamuutuste uurimiseks.
Et väga täpset infot Veenuse kohta napib, tegid teadlased mudelist neli pisut erisugust teisendit. Tulemusi said nad seetõttu ka neljasuguseid. Kõik need aga näitasid mineviku-Veenuse olulist jahedamust, ühe mudeliteisendi puhul paistis, et kunagi võis seal aeg-ajalt lausa lundki sadada.
Grinspoon ja ta kaaslased kirjutavad eelretsenseerimata võrgukeskkonda arXiv laaditud töös, et nad ei saa välistada elu võimalikkust Veenusel kauges minevikus. Paraku aga on kindel, et meie päevini need võimalikud elukad igal juhul hinges püsinud ei ole, sest umbes 715 miljonit aastat tagasi Veenuse võimalikud ookeanid aurustusid ning massilised vulkaanipursked muutsid tundmatuseni me naaberplaneedi ilmet.
Kui aga tulevastel kosmoselendudel õnnestub tõendust saada, et Veenusel kasvõi kauges minevikus elu oli, siis tugevneb lootus, et võime elusolendeid kohata ka mõne oma tähele lähemal tiirutava eksoplaneedi peal, kui seni üldiselt arvata julgetud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa