Sellisel juhul läheks ta erakordselt eredaks, planeet Veenusest sada korda eredamaks, hakkaks öösiti isegi maapinnale märgatavaid varje heitma ja oleks ka päevasel ajal sinitaevas näha.

Betelgeuse tuhmumisest teatas esimesena avalikult Ameerika Ühendriikide Villanova Ülikooli astronoom Edward Guinan koos kolleegidega 8. detsembril astronoomide lühiteadete lehel The Astronomer's Telegram.

Nüüdseks on teadlased välja mõõtnud, et Betelgeuse on oma tavapärasest heledusest kaotanud tervelt ühe tähesuuruse. Betelgeuse ongi muutliku heledusega täht, kuid nii tuhmiks on ta läinud harva, viimati 1927. aastal.

Võimalike tulevaste supernoovade nimekirjas on Betelgeuse ka juba päris ammu. Arvatakse, et järgmise 100 000 aasta sees ta kindlasti plahvatab, kuid millal, kas juba sel aastavahetusel või millalgi õige kauges tulevikus, ei ole teada.

Teaduse jaoks oleks plahvatus väga huvitav, sest kogu meie Galaktikas ei ole teleskoopide leiutamise järel kunagi veel ükski supernoova plahvatanud. Suur sündmus oli astronoomidele juba 1987. aasta supernoovaplahvatus meie Linnutee kaaslasgalaktikas Suures Magalhãesi Pilves.

Nüüd oleks kindlasti põnev muu hulgas mõõta ka plahvatuses tekkivaid gravitatsioonilaineid, sest see oskus on teadlastel juba mõned aastad olemas.

Ohtu, et Betelgeuse plahvatuse kiirgus Maa peal kahju võib teha, ei ole, sest ta on meist selleks õnneks ikkagi liiga kaugel, umbes 700 valgusaastat.

Betelgeuse paistab meile Orioni tähtkujus, eesti rahvaastronoomia järgi Koodis ja Rehas. Praegu, talvisel ajal ongi Betelgeuse ka Eestist nähtav.

Nii et kui supernoovaplahvatus tuleks kohe, saaksime seda ka näha. Ja uusaastailutulestikku polekski siis kõigi lemmikloomade rõõmuks ehk teha vaja.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.