Taevalaotuse ühe kõige eredama tähe tuhmumisest teatati laiemale avalikkusele detsembri alguses. Veebruariks oli langenud selle eredus võrreldes möödunud aasta septembriga kolmandiku võrra. Viimati oli see võrreldavalt tuhm 1926. aastal.

Kuigi Betelgeuse heledus on teada-tuntult muutlik, et järginud see seekord ühtegi teadaolevat tsüklit. Hiidtähtede arengut kirjeldavate mudelite kohaselt võib oodata nende kiiret ja ootamatut tumenemist ka enne nende supernoovana plahvatamist.

Vaid umbes kaheksa miljoni aasta vanune täht on jõudnud muuta juba kogu selle tuumas leiduva tuuma vesiniku raskemateks elementideks. Praegu sünteesib Betelgeuse heeliumit süsinikuks ja hapnikuks, jõudes aja möödudes üha raskemate elementideni. Kui tuumas ületab raua sisaldus kriitilise piiri, plahvatab see supernoovana. Varasemate ennustuste põhjal võis oodata seda millalgi järgmise 100 000 aasta jooksul.

Betelgeuse oleks muutunud seepeale öötaevas Veenusest ligikaudu sada korda eredamaks ja selle valgus oleks hakanud öösel varje heitma. Astronoomide viimase kahe nädala jooksul tehtud vaatluste põhjal on hakanud tähe eredus aga taas aeglaselt kasvama nii valguse infrapunases kui ka nähtava valguse spektriosas.

Samas jääb veel ebaselgeks, miks täht alates septembrist tuhmimaks muutus. Ühe võimalusena juhtus midagi tähe endaga, mis viis selle pinnatemperatuuri alanemiseni. Teise võimalusena paiskus tähe pinnalt Maa suunas suurel hulgal gaasi ja tolmu. Viimasele oletusele pakuvad tuge detsembris Tšiilis asuva Väga Suure Teleskoobiga tehtud ülesvõtted, mille põhjal muutis täht vahepeal oma kuju.

Vaatlusi kirjeldati võrguvaramus Astronomers Telegram ilmunud töödes.