Betelgeuse supernoovat ei ole oodata niipea ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ESA/Digitized Sky Survey 2

Punane ülihiidtäht Betelgeuse, mis möödunud aasta lõpul ja selle algul kahtlaselt tuhmus, võib tõenäoliselt veel 100 000 aastat edasi särada enne, kui supernoovana plahvatab.

Nii väidab rahvusvaheline rühm astronoome, kes on Betelgeuse suurust ja kaugust uute vaatlusandmete põhjal ja arvutimudelite abil uuesti hinnanud. Hiljutise suure tumenemise võimalikuks põhjuseks peeti algul ka tähe valmistumist supernoovaplahvatuseks, kuid nüüd tunduvad palju usutavamad muud seletused, näiteks tähe varjumine suure tolmupilve taha.

Meridith Joyce Canberrast Austraalia Rahvusülikoolist ja ta kolleegid leidsid nüüd, et Betelgeuse on väiksem, aga ka Maale lähemal, kui seni arvatud.

Seniste hinnangute järgi võiks Betelgeuse pind Päikesesüsteemi võrdluses küündida lausa Jupiteri orbiidini, kuid nüüdsed arvutused osutavad, et tähe raadius võib olla kolmandiku võrra seni arvatust väiksem. Maast on Betelgeuse aga nüüdse uuringu järgi 530 valgusaasta kaugusel, mitte umbes kuue-seitsmesaja, nagu seni pakutud.

Joyce ja ta kaaslased väidavad ka, et Betelgeuse tänavune teine tumenemine, mida täheldati suvel ja mis oli esimesest nõrgem, oli põhjustatud tähe sisemisest pulseerimisest. Teadlased tõdevad oma mudelite põhjal, et Betelgeuse südames põleb praegu heelium, mis tähendab, et supernoovaplahvatuseni on aega veel palju, võib-olla sada tuhat aastatki.

Kuigi paistab, et Betelgeuse on Maale seni arvatust lähemal, on see kaugus õnneks ikkagi piisavalt suur, et plahvatus Maale ohtu ei kujuta.

Oma uuringust kirjutavad Joyce ja kaasautorid ajakirjas The Astrophysical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: