Betelgeuse on kaaslastähe alla neelanud
Tähistaeva heledamaid tähti Betelgeuse, mis aasta algul köitis kosmosesõprade meeli võimaliku peatse supernoovana, väärib täna taas tähelepanu – oma võimaliku seiklusliku mineviku poolest.
Manos Chatzopoulos Ameerika Ühendriikidest Louisiana Osariigi Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et mõnisada tuhat aastat tagasi on Betelgeuse põrganud kokku ja segunenud teise tähega.
Betelgeuse on Orioni tähtkujus heleduselt teine täht, meilgi talvetaevas hästi vaadeldav punane ülihiid, mis Päikesesüsteemi asetatuna hõlmaks nii Maa kui ka Marsi orbiidi ja küündiks vahest isegi Jupiterini. Eriline on ta puhul veel suur pöörlemiskiirus oma telje ümber ja suur kulgemiskiirus üejäänud Linnutee kontekstis.
Chatzopoulos ja ta kaasautorid kirjeldavad eelretsenseerimata võrguväljaandes arXiv, kuidas nende koostatud arvutusmudel võib neid liikumise iseärasusi seletada.
Selle stsenaariumi järgi paiskus mõne miljoni aasta eest väga hajusast täheparvest ehk täheassotsiatsioonist Orion OB1 suurel kiirusel välja kaksiktäht – kaks teineteise ümber tiirutavat tähte. Üks neist oli umbes 16 korda suurem kui meie Päike, teine umbes kaks-kolm korda Päikesest suurem.
Ajapikku jõudis suurem täht oma arengus punase ülihiiu faasi. Ta paisus ja paisus, kuni ta pind ulatus juba väiksema täheni. Siis langes väiksem täht suure tähe sisse ja sulandus sellesse. Nii tekkiski Betelgeuse meile täna tuntud kujul.
Chatzopoulose mudel näitab, et ühinemise järel hakkas Betelgeuse pöörlema senisest suurema hooga, ja pöörleb tänase päevanigi kiiremini kui temasugusest tähest muidu võiks arvata.
Kahe tähe ühinemine toimus kosmilisel ajaskaalal üsna hiljuti, vahest ainult 200 000 aastat tagasi. Meil Maakeral oli siis nüüdisinimene Homo sapiens juba välja kujunenud.
Hiljemalt 100 000 aasta pärast õnnestub Homo sapiensil loodetavasti siiski ka Betelgeuse supernoovana plahvatamist vaadelda.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Indrek Ojamets