Rüükaladele ja trilobiitidele võis saatuslikuks saada supernoova
Ligi 400 miljonit aastat tagasi Maa elustikku hävitanud suure väljasuremislaine võis valla päästa suhteliselt lähedal plahvatanud supernoova, mis pühkis atmosfäärist minema osoonikihi ja avas tee elusolenditele ohtlikule kiirgusele.
Devoni ajastu lõpu väljasuremislaine kuulub Maa ajaloo viie suurima sekka ja tegi muu hulgas lõpu Devoni ajastu meredes rohkearvuliselt elutsenud rüükaladele, aga ka peaaegu kõigile tollastele trilobiitidele.
Varem on välja pakutud, et osoonikiht võis hävineda suure globaalse soojenemise toimel, kuid Brian Fields Ameerika Ühendriikidest Illinois' Ülikoolist ja ta kolleegid, nende seas ka üks üsna tihedalt Eestiga seotud teadlane, argumenteerivad nüüd, et heaks seletuseks sobiks ka umbes 65 valgusaasta kaugusel toimunud supernoovaplahvatus.
See on piisavalt pikk vahemaa, et plahvatus kogu elustikku ei hävitaks, kuid avaldaks siiski kauakestvat kahjustavat toimet.
Osoonikihi pikaajalisest hõrenemisest annavad tunnistust Devoni lõpust umbes saja tuhande aasta pikkusest ajavahemikust pärinevad taimeeosed, millel paleontoloogid on tuvastanud ultraviolettkiirguse kahjustusi.
Fields ja ta kaaslased väidavad Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kliima soojenemise tagajärjel võiks osoonikiht hävida ainult stratosfääri alaosas, mitte kõrgemal, mistõttu ainult sellega väljasuremislainet seletada ei saa.
Otseseid tõendeid, mis supernoova-teooriat toetaksid, Fieldsil ja kaasautoritel ette näidata ei ole, kuid nad osutavad, et heaks tõestuseks võiks olla, kui Devoni lõpu setetest õnnestuks leida radioaktiivseid isotoope samaarium-146 ja plutoonium-244.
Fields sedastas Illinois' Ülikooli välja antud avalikus teates, et elu Maal ei olele eraldatuses, vaid siinsed olendid on ka suurema kosmilise ruumi kodanikud, kelle ellu kosmos tihti märkamatult, kuid mõnikord ka metsikumalt sekkub.
Alles eile tegin siinsamas Vikerraadio teadusuudises juttu hiidtähest Betelgeusest, mis nüüd küll vastupidi mõningastele lootustele supernoovana ei ole plahvatanud, kuid teeb seda kindlasti lähema 100 000 aasta jooksul, olles siiski sedavõrd kaugel, et elusloodusele ohtu ei kujuta.
Eestiga seotud teadlane, kes Devoni võimaliku supernoova uuringus osales, on aga John Ellis, kes tegutseb küll peamiselt Šveitsis suure põrguti juures, aga aeg-ajalt Eesti Teadusagentuuri tippteadlase grandi toel ka Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: Vikerraadio
