Mõistatuslik taevakeha võib olla suurim neutrontäht või väikseim must auk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Neutrontäht kunstniku nägemuses.
Neutrontäht kunstniku nägemuses. Autor/allikas: NASA

Gravitatsioonilained on toonud meieni teate mõistatuslikust taevakehast, mis võib olla suur neutrontäht, väike must auk või - kes teab mis.

Kui kõige suurema massiga tähtede seast mõni kustub, tõmbub ta kokku mustaks auguks. Kui kustub mõnevõrra väiksema, kuid ikka veel päris suure massiga täht, siis tõmbub ta pärast supernoovana plahvatamist kokku neutrontäheks.

Tähelepanuväärne on seejuures aga, et kõige väiksem teadaolev must auk on umbes kaks korda suurema massiga kui kõige suurem teoreetiliselt võimalikuks peetav neutrontäht.

Vahepeal on niinimetatud massilõhe, vahemik vähemalt kahest ja poolest Päikese massist kuni umbes viie Päikese massini, kuhu ükski seni avastatud must auk ega neutrontäht ei paigutu.

Millest massilõhe tuleneb, ei ole hästi teada. Välja on pakutud, et selles lõhes võiksime kohata näiteks kvarktähti, aga ka elektronõrku tähti, kuid kumbagi neist ei ole veel päriselt avastatud.

Nüüd aga on teadlased registreerinud Ameerika Ühendriikides paikneva gravilaineobservatooriumi Ligo ja selle Euroopa analoogi Virgo vahendusel gravitatsioonilainete impulsi, mida võib tõlgendada kui kahe massiivse taevakeha kokkupõrget ja ühinemist mustaks auguks.

Üks neist taevakehadest oli üsna kindlasti ise must auk massiga umbes 23 Päikese massi. Teine aga oli miski, mille mass oli 2,6 Päikese massi - mis paigutab ta selgelt eelkirjeldet massilõhesse, määratlemata taevakehade sekka.

Teadlased registreerisid signaali möödunud aasta 14. augustil ja kirjutavad nüüd ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, et kahest kokku põrganud taevakehast väiksem oli kas kõige suurem neutrontäht, mis eales avastatud, või kõige väiksem must auk, mis eales avastatud.

Kumb ta on, või on ta ehk miski kolmas ja veel eksootilisem, see saab autorite sõnul selguda ainult edasistest uuringutest ja uutest samalaadsete sündmuste vaatlustest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: