Collin Capano Saksamaalt Hannoverist Max Plancki Gravitatsioonifüüsika Instituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et tüüpilise neutrontähe läbimõõt on umbes 22 kilomeetrit. Umbes 90 protsendise tõenäosusega jääb läbimõõt 20,8 ja 23,8 kilomeetri vahele. Massi on sellisel neutrontähel seejuures 1,4 korda rohkem kui meie Päikesel.

Neutrontähed tekivad väga suurtest tähtedest, kui need on supernoovana plahvatanud. Neutrontäht koosneb, nagu nimi viitab, peamiselt neutronitest, tavaliselt aatomituumades leiduvatest osakestest, mis on ülitihedalt kokku pakitud.

Capano ja kolleegid kasutasid oma töös andmeid, mis pärinevad mõne aasta eest registreeritud gravitatsioonilainest, mis tekkis kahe neutrontähe kokkupõrkest. Lisaks gravilainetele õnnestus tookord vaadelda ka põrkest pärinevaid elektromagnetlaineid, raadiolainetest kuni röntgen- ja gammakiirguseni.

Vaatlusandmeid sättisid nad kokku teoreetilisel füüsikal põhineva arvutimudeliga, mis kirjeldab elementaarosakeste vastastikmõjustusi sellisel suurel tihedusel, mis neutrontähe sisemuses valitseb.

Nende saadud neutrontähe läbimõõdu hinnang on kaks korda täpsem kui senised hinnangud.

Samas uurimuses käsitlesid teadlased teoreetiliselt ka neutrontähe ja musta augu kokkupõrget. Siin jõudsid nad järeldusele, et must auk neelab neutrontähe tõenäoliselt niiöelda ühe ampsuga ehk ühes tükis alla, kui tegu ei ole just eriti väikese või eriti kiiresti pöörleva musta auguga.

See aga tähendab, et selliselt sündmuselt saabuksid meieni ainult gravitatsioonilained, mitte aga elektromagnetlained.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.