Mida kaugemal objekt universumis asub, seda tuhmim see teleskoobis paistab. Sestap olid Loode Ülikooli astrofüüsikud hämmeldunud, kui nägid meist 10 miljardi valgusaasta kaugusel lühikese gammakiirguspuhangu (SGRB) järelkuma.

Teadlased andsid puhangule nime SGRB181123B. Nimi tähendab, et puhang avastati 23. novembril 2018. aastal, ning et see oli sel päeval juba teine märgatav puhang.

Leid on eriline, sest puhang toimus 3,8 miljardit aastat pärast Suurt Pauku ehk kosmilisel keskpäeval. Toona oli universum alles nii-öelda teismeeas. Tegu on vanima kauge kosmosesündmusega, millel on optiline järelkuma.

Tõenäoliselt tekkis kiirguspuhang kahe neutrontähe ühinemise tagajärjel. Ühinemise ajal paiskus kosmosesse gammakiirgust. Paraku kestab sellise kiirguspuhangu järelkuma tavaliselt ainult mõne tunni.

Seekord astronoomidel vedas, sest neil õnnestus järelkuma lähemalt uurida. Harilikult õnnestub astronoomidel aasta jooksul uurida vaid seitset või kaheksat kiirguspuhangut.

Teadlased mõõtsid seekordse puhangu järelkuma Põhja-Gemini teleskoobiga Mauna Kea vulkaani tipus Hawaiil. Järelmõõtmisteks kasutati veel Lõuna-Gemini teleskoopi Tšiilis, MMT teleskoopi Arizonas ja Kecki teleskoopi samuti Hawaiil. Mõõtmised näitasid, et leid asub arvatust palju kaugemal.

Neutrontähtede ühinemine märgib binaartähtede pika arengutee lõppu. Enne neutrontähtedeks muutumist ja ühinemist on need tähed kunagi tekkinud, arenenud ja surnud.

Arvestades neutronäthtede pikka arengutsüklit, annab leid aimu, kuivõrd kiiresti universum oma teismeeas arenes. Samuti annab leid paremat aimu lühikeste gammakiirguspuhangute kui selliste kohta ning innustab uurijad vaatlema teisigi kaugeid kosmosesündmusi.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Astrophysical Journal Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.