Äikesepilves tõusevad positiivselt laetud veepiisad ülespoole, negatiivselt laetud raheterad aga langevad allapoole. Nii kujuneb pilve üla- ja alaosa vahel välja suur elektrivälja potentsiaalide vahe ehk pinge.

India teadlased eesotsas Sunil Guptaga Mumbaist Tata Alusuuringute Instituudist vaatasid värske pilguga üle kosmilise kiirguse mõõteandmed, mis olid kogutud 2014. aastal Tamil Nadus möllanud äikese ajal. Neist nüüd selguski, kui tohutu pinge siis pilvis valitses!

Kosmosest Maa atmosfääri tulvavad prootonid ja muud aatomituumad põrkavad atmosfääri aatomitega kokku ja tekitavad uusi elementaarosakesi, müüoneid, millest paljud jõuavad maapinnani välja.

Kui aga taevas on äikesepilv, siis pilve üla- ja alaosa vaheline elektriväli pidurdab ja kallutab negatiivselt laetud müüoneid, nii et maapinnani jõuab neid äikese ajal vähem kui tavaliselt.

Gupta ja ta kolleegid järeldasidki maapinnani jõudnud müüonite erakordselt vähese hulga põhjal, et 2014. aasta 1. detsembri äikese ajal oli pinge pilves olnud 1,3 gigavolti.

Nii suure pinge olemasolu aitab seletada ka seda, kuidas äikese ajal võib mõnikord tekkida väga suure energiaga gammakiirgust.

Gupta ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Physical Review Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.