Müüonid on sarnaselt koolifüüsikast paremini tuntud elektronidele negatiivse laenguga, kuid neist raskemad ja ebastabiilsed. Kosmiliste kiirte ja atmosfääri moodustavate molekulide kokkupõrkel tekkinud osakesed lagunevad miljondiku sekundiga. "Ometi liiguvad nad nii kiiresti, et jõuavad meieni ja tegelikult ka üsna sügavale Maa sisse. Tundlike seadmetega saab neid tuvastada peaaegu mitme kilomeetri sügavuselt," selgitas KBFI vanemteadur Andi Hektor saates "Labor".

Ainuüksi maapinnal olevast keskmisest inimesest lendab sekundis läbi sadakond müüonit. Inimest läbides osa osakestest siiski hajub. Piltlikult jääks seetõttu müüonite suhtes tundliku fotoplaadi ette seistes sellele õrn inimese kujutis.

Sama loogika alusel saaks kasutada kiirgusvoogu keelatud esemest nähtavaks muutmiseks ja ainete koostise uurimiseks. "Lihtsa fotoplaadiga on sellist pilti raske kokku panna, aga kasutades kavalaid arvutialgoritme võime rekonstrueerida näiteks inimesest või mingist objektist kolmemõõtmelise pildi," lisas vanemteadur. Kuna müüonid hajuvad aatomitelt, oleks võimalik saada aimu ka uurimisaine keemilisest koostisest.

Usaldusväärse tulemuse saamine võtab omajagu aega. "Natuke utoopilise disainina on välja mõeldud koridor, millest läbi jalutamine võtab umbes kaks minutit. Kotist midagi välja võtmata saaks anda ohuhinnangu tema pagasi kohta, et kas seal on ohtlikus koguses lõhkeainet [...], narkootilist ainet jne," laiendas Hektor. Juba sajandi alguses välja pakutud idee laiemat rakendamist on takistanud selle hind.

Mõne aasta eest tekkis aga piiripunktide turvasüsteemidele tarkvara tootval iduettevõttel GoSwift idee tootma ka riistvara. Probleemipüstitusena kavandati täisautomaatset piiripunkti, mis tuvastaks kõik autos olevad inimesed. Alustehnoloogiana jäi silma müüontomograafia.

Nõupidamisel Tartu Ülikooli kiirguslaboris töötava Madis Kiisaga leiti, et sellel põhineva prototüübi ehitamine on realistlik ja saavutatav. Algust tehti möödunud aastal. Seejuures otsiti abi nii Euroopa Tuumauuringute Keskusest kui ka elektroonikaettevõtetelt. Füüsika eksperimentaalse poolega hästi kursis olev Andi Hektor oli toona üsna skeptiline.

"Minu jaoks on uskumatu, et praktiliselt aastaga ehitati prototüüp valmis ja käesoleva aasta juunikuus olid esimesed edukad testid, mis tõesti näitasid ära, et selle prototüübiga on võimalik näiteks eristada väga kergeid materjale nagu vesi, alumiinium, mis oligi tegelikult selle aparaadi ülesanne," meenutas vanemteadur. Tema teada on tegu esimese seda teha suutva kompaktse müüontomograafiga maailmas. Näiteks Kanadas valmistatud sarnane seade täidab terve ruumi.

Kuigi prototüübi vastu on tundnud huvi juba postiasutused ja lennujaamad, nentis projekti juures konsultandina töötanud Hektor, et reaalsetes tingimustes tööle hakkava seadme ehitamine võib võtta veel aasta-kaks.

"Me ei taha teha esimest seadet väga suurt. Lihtsam on alustada väiksemast otsast, et teha n-ö väiksematele kaubakogustele sobiv aparaat. Teine väga huvipakkuv koht on muidugi post, [...] kus on rohkem aega," laiendas Hektor. Esialgu on sõlminud GoSwift tehnika testimiseks koostööleppe Tallinna ja Istanbuli lennujaamaga.