"Lastele peab haiglas olema kõik natuke mänguline, huvitav, motiveeriv ja lõbus. Nad ei ole nii kannatlikud kui täiskasvanud," ütleb laste neuropsühholoogia kaasprofessor Anneli Kolk. Laste kui patsientide omapära tuleb eriti esile kõikvõimalike arstlike protseduuride ajal: neil on sageli hirm.

Oma hiljutises esmauuringus proovisid Kolk ja kolleegid leevendada 20 keskmiselt viie-aastase lapse haiglahirmu uuel viisil – hologrammidega. Meditsiiniteaduste valdkonna kolmanda kursuse üliõpilane Triinu-Liis Loit uuris aga tulevaste arstide ehk viienda kursuse tudengite teadlikkust laste haiglahirmust. Mõlemad tõdevad nüüd, et laste haiglahirmule tuleb senisest enam tähelepanu pöörata. Loit tutvustas uuringu tulemusi ka ettekandes veebruari alguses toimunud konverentsil Kliinik 2023.

Rahulik vanem = rahulik laps

"Lapsed kardavad haiglakeskkonda: siin on võõrad inimesed, kõledad seinad, imelikud lõhnad," sõnab Anneli Kolk. Triinu Liis-Loit tõi oma ettekandes välja, et kõige rohkem tundsid lapsed enda sõnul hirmu siis, kui nendega riieldi või räägiti kurja häälega. Samuti on laste jaoks hirmus, kui vanemaid nendega mõnele protseduurile kaasa ei lubata, neile protseduuri ei selgitata või tehakse näiteks une pealt süsti. "Paljud ütlesid muidugi, et perearst oli tore, sõbralik ja andis preemiat, aga põhiliselt hambaarsti nad jäidki sageli kartma," jätkab Kolk.

Haiglahirmu saab kaasprofessori sõnul leevendada kahel tasandil: füüsilisel ja käitumuslikul. "Füüsiline tasand tähendab süleshoidmist, paitamist, käest kinnihoidmist ja kõike muud sellist," loetleb ta. Oma töös tegeles ta koos kolleegidega rohkem aga käitumusliku tasandiga ehk lapse tähelepanu kõrvale juhtimisega. 

Esmalt proovisid nad 2020.–2021. aastal TÜ Kliinikumi lastekliinikus 62 lapsega järele, kuidas hajutavad nende tähelepanu erinevad hologrammikujutised. "Seal olid näiteks mängu- ja multifilmitegelased, sealhulgas Sipsikud ja Lotted, keda meie lapsed hästi tunnevad," meenutab Kolk. Uuringu tulemused olid nii tema kui ka Loidu sõnul väga positiivsed.

"Laste haiglahirm tõesti vähenes ja see oli seotud vanemate ärevuse vähenemisega," toob Kolk välja. Nimelt leiti, et vanema üleliigne muretsemine suurendas laste haiglakartust. Uuringus jäid aga vanemadki huviga hologramme vaatama ja rahunesid. "See oli ka suur üllatus, et isegi kümnekuused imikud vaatasid holograafilisi tegelasi sama suure huviga nagu suuremad lapsed," märgib kaasprofessor.

Väike nirvaana

Edasised plaanid viisid Tartu Ülikooli töörühma kokku Leuveni Ülikooli kolleegidega. Triinu-Liis Loidu sõnul lõppes neil koostöös äsja detsembris Tartus 20 lapsega esmauuring, kus laste tähelepanu hajutati Little Nirvana liitreaalsus-rakendusega. "Seal on haaratud mitu meelt. Käigus on nägemismeel, muusika mängib, võlukepi otsast tuleb head lõhna ja laps peab käega liigutusi tegema," kirjeldab Anneli Kolk.

Kaasprofessori sõnul on Little Nirvana kasutamisel kolm astet. "Kõigepealt õpetame ooteruumis lapsele, mis edaspidi juhtuma hakkab," selgitab ta. Täpsemalt selgitab animeeritud lind Milo iPadi abil lastele, kuidas pilvedele puhuda, lilli kasvatada, võlukeppi liigutada ja näiteks virtuaalset kala püüda.

Seejärel lähevad lapsed protseduuride ruumi, et kõik õpitu ise läbi teha. Kui protseduur lõpuks algab, on laps juba huvitava virtuaalmaailma kütkes. "Neid õpetatakse puhuma, sest see võtab samuti pinget ära. Puhumise peale liiguvad rakenduses pilvekesed, kasvavad lilled ja toimub mitmeid erinevaid tegevusi," sõnab Kolk.

Seegi uuring näitas, et mitme meele kaasamine töötab. "Mõned lapsed, kes enne kartsid hüsteeriliselt ja nutsid, jäid Little Nirvana abil täiesti rahulikuks," märgib ta. Little Nirvana uuringus osalenud lapsed olid kolme- kuni kümneaastased. "Üks kümne-aastane poiss ütleski, et "see oli väga tore, aga nüüd ma edaspidi enam üldse ei karda"," sedastab Kolk.

Tulevane arstipõlv tahab teada

Uurimisprojekti juures võttis kolmanda kursuse üliõpilane Triinu-Liis Loit ette lähitulevikus arstiametisse asuvate kaastudengite teadmised. "Kui nad lähevad laste valdkonda meditsiinis, võiks neil tegelikult kõigil ju mingisugune ülevaade olla, kuidas laste haiglahirmu vähendada," selgitab ta.

Uuringus küsiti viienda kursuse tudengitelt, kui tõsiseks mureks nad haiglahirmu hindavad ja milliseid meetodeid selle vähendamiseks teavad. "Kas on mingisuguseid puudusi: mida õppekavades väga palju ei käsitleta ja millele just peaks rohkem tähelepanu pöörama?" Samuti uuriti, kas hirmuga peaks tegelema lapsevanem või meditsiinitöötaja ning milliseid protseduure tudengid ise väiksena kartsid.

"Sealt tuligi välja, et tudengitel, kelle enda vanemad olid meditsiinitöötajad tundsid haiglahirmu palju vähem." Loit oletab, et sel juhul on pereringis haiglas toimuva kohta rohkem infot ja teadmisi ning laps ei võõrista oma vanema tööga seonduvat.

Ühtlasi pakkusid arstitudengid ise nii meedikutele kui ka lapsevanematele välja võimalusi haiglahirmu vähendamiseks. "Meditsiinipersonal võiks ikkagi keskenduda protseduuri selgitamisele, kaasata last ennast sinna protsessi ja olla sõbraliku lähenemisega," loetleb ta. Vanematel soovitasid tudengid aga rohkem lapse tähelepanu hajutada, temaga rääkida ja olla tema lähedal ning samal ajal last kiita ja rahustada.

"Tudengid mainisid, et on ka puudusi. Tegelikult seda teemat eriti ei käsitleta," lisab Loit. Uuringu osana sai viies kursus loengu, kus neile tutvustati erinevaid hirmu maandamise meetodeid ja tänapäevaseid tehnoloogiad, sealhulgas Little Nirvanat.

Usaldus maast-madalast

Kui uued tehnoloogiad töötavad hästi, tuleb neid Anneli Kolgi sõnul ka rakendada. "Eestis meil on hologrammilahendused nüüd olemas mitmes haiglas: nii Pärnus, Tallinna lastehaiglas kui ka meil lastekliinikumi igas osakonnas," sõnab ta. Kõik uue Little Nirvana lahendused on olemas eesti keeles, mistap näeb Kolk head võimalust neid edaspidi igapäevaselt veelgi laiemalt kasutada. 

"Lastel on vaja usaldust meditsiini vastu algusest peale kasvatada ja neid julgustada," ütleb ta. Nii ei tohi lapsele öelda, et "ära nuta" või "ära karda", sest see ei aita kuidagi. Pigem tasub tema sõnul öelda, et "see on okei, et sa kardad – sa teed seda esimest korda". "Valetada ka ei tohi. Ei saa öelda, et "see ei tee üldse haiget". Pigem, et "see teeb korraks haiget"," soovitab ta.

Edasi plaanivad nad koostöös Leuveni Ülikooliga teha kordusuuringu, kus valimis oleks 100 last. Teine interaktiivne lahendus on lastekliinikul veel: inimkujuline robot Pepper. "Edaspidi me proovime oma robotit kasutada ka protseduuride toas ja uurida kuidas lapsesarnane inimkaaslane kartva lapse meeleolule mõjub," arutleb Kolk.

Triinu-Liis Loit avas töörühma tulemusi ettekandes "Laste haiglahirmu käsitlemise 3D holograafilised võimalused" 1. veebruaril Tartus konverentsil Kliinik 2023. Töörühmal valmis ka video, mis aitab lapsega koos arstilkäiguks valmistuda.