Uue keeletuvasti peaeesmärk on aidata kõnevõime kaotanud inimesi. Samas möönab Texase Austini Ülikooli töörühm, et uus tehnoloogia tekitab küsimusi inimeste vaimse privaatsuse kindlustamise osas, vahendab ScienceAlert.

Autorid püüdsid oma töös sellega seotud hirme leevendada. Uue keeletuvastiga tehtud katsetest ilmnes, et kratti ei saa kasutada keegi, kes pole esmalt lubanud masinal oma ajutegevust tundma õppida. Eelnevalt peabi inimene lebama tundide kaupa funktsionaalse magnetresonantstomograafi all (fMRI).

Varasematest uuringutest on teada, et ajju siirdatud abivahend võib aidata suhelda inimestel, kes ei suuda enam iseseisvalt kõnelda või kirjutada. Ajuimplantaadiga saavad nad kuuldavale tuua aga sõnu või isegi terveid lauseid. 

Sedasorti aju- ja arvutiliidesed keskenduvad ajuosale, mis juhib suulihaste tööd sõnade moodustamise ajal. Uuringu kaasautori ja neuroteadlase Alexander Huthi sõnul toimib tema töörühma keeletuvasti aga teistsugusel moel: see teeb tööd ideede, semantika ja tähendustega. Autorite sõnul on tegu esimese süsteemiga, mis suudab taastada sidusat keelt ilma aju sisemusse siiratud implantaadita.

"Keelest sügavam"

Uus kratt võimaldas töörühmal kaardistada sõnade, fraaside ja tähenduste mõju aju keelekeskustele. Täpsemalt nägid nad, kuidas aju keeletöötlus-piirkonnad sõnadele reageerivad.

Saadud andmed söötsid nad GPT-1 kasutavale tehisnärvivõrguga keelemudelile. GPT-1 põhineb samal tehnoloogilial, kui praegu maailmas lained lööv juturobot ChatGPT, olles selle eelkäija. Mudelit õpetati ennustama, kuidas iga uuritud inimese aju vastab väliskeskkonnast tulnud kõnele. Seejärel pidi mudel oma valikute hulka järk-järgult vähendama, kuni leidis kõige täpsema vaste.

Mudeli töökindluse proovilepanekuks kuulasid kõik katseisikud fMRI masinas nende jaoks uut lugu. Uuringu esimese autori Jerry Tangi sõnul suutis keeletuvasti ära tabada inimese kuuldud loo tuuma. 

Näiteks kui katseisik kuulis fraasi "Mul pole veel juhiluba", andis mudel vastuseks: "Ta pole veel autokooligi läinud". Autorite sõnul jäi tuvasti siiski hätta isikut märkivate asesõnadega nagu "mina" või "tema". Sarnane probleem on painanud ka teisi inimeste mõtteid lugeda üritavaid teadlasi.

Kui aga katseisikud mõtlesid välja omaenda lood või vaatasid tummfilmi, suutis tuvasti ikkagi nende mõttesisu iva üles leida, märgib töörühm. See näitas Alexander Huthi sõnul, et masin murrab lahti midagi keelest sügavamat ja muundab selle siis keeleks.

FMRI skannimismeetod on üksikute sõnade tabamiseks liiga aeglane. Sestap saab see Huthi sõnul mõne sekundi jooksul kätte segapudruse infokuhja. Teised uurijad näevad Huthi sõnul küll uues lähenemises arengut, kuid lausete täpne sõnastus läheb ikkagi kaduma. 

Eetikahoiatus

Uuringuga mitte seotud Granada Ülikooli bioeetika professor David Rodriguez-Aria Vailheni sõnul jõudis uus mudel kaugemale kui ükski senine aju- ja arvutiliides. Tema sõnul on see samm lähemale tulevikule, kus masinad suudavad mõtteid lugeda ja loetut kirja panna. Bioeetik hoiatas, et see kõik võib aset leida inimeste tahte vastaselt, näiteks nende une ajal.

Töörühm nägi ka ise selliseid muresid ette. Nad tegid murede hajutamiseks eraldi katseid. Katsetes ilmnes, et tuvasti ei toimi inimese puhul, kelle isikupärast ajutööd polnud see esmalt tundma õppinud.

Isegi uues uuringus osalenud kolm katseisikut suutsid masina valejälgedele viia. Üht taskuhäälingut kuulates paluti katseisikutel seitsme kaupa numbreid lugeda, loomi nimetada ja ette kujutada või endale mõttes hoopis mingit teist lugu jutustada. Kõik need taktikad saboteerisid uurijate sõnul tuvasti tööd.

Järgmiseks loodab töörühm kiirendada kogu tuvastusprotsessi. Lõpuks soovivad nad ajuskanneeringuid lahti muukida reaalajas. Ühtlasi osutasid nad vajadusele inimeste mõttemaailma privaatsust kaitsvate regulatsioonide järele.

Rodriguez-Arias Vailheni sõnul on inimmõistus seni olnud justkui privaatsuse valvekoer. Uus leid võib tema sõnul olla esimene samm suunas, kus mõttevabadus satub tulevikus ohtu.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.