X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Uuring: klaasistunud pilgu taga peitub aju kiiruinak

Inimaju vajab mõnikord hetkeks puhkust ja nii-öelda lülitub korraks välja.
Inimaju vajab mõnikord hetkeks puhkust ja nii-öelda lülitub korraks välja. Autor/allikas: acevvvedo/Flickr (CC BY-NC 2.0)

Belgia teadlasrühma uus uuring osutab, et mõnikord võibki inimese pea nii-öelda tühi olla. Leid läheb vastuollu uskumusega, et inimmõistus teeb lakkamatult mõttetööd.

Üldiselt eeldatakse, et ärkvel olles on inimese pea alati mõtteid täis. Mõttetööd võrreldakse igivoolava jõega: üks mõte viib teiseni, olgu see siis parasjagu oluline või mitte, loksudes inimese sisemaailma ja ümbruse vahel.

Kuidas aju aga pidevalt mõtlikuks suudab jääda? Uus uuring viitab, et ei saagi. Pigem vajab inimaju mõnikord hetkeks puhkust ja nii-öelda lülitub korraks välja. Inimene ise võib sellisel hetkel kogeda tunnet, et pea on tühi. 

Liege'i, Lausanne'i ja Genfi ülikoolide teadlased analüüsisid uuesti ühe varasema uuringu andmestikku. Seal andsid hea tervisega uuritavad aru, mis nende peas toimus, kui nad lebasid magnetresonantstomograafi (MRT) torus ja kuulasid sondi piiksumist. 

Uuritavatel oli valida, kas kirjeldada oma muljeid keskkonnast, stiimuliga seotud mõtteid, stiimulist sõltumatuid mõtteid või hajameelsust. Katse ajal tehti uuritavate ajutööst pilte. Töörühm märkas, et võrreldes teiste seisunditega kirjeldasid inimesed peatühjust üsna harva. Mõttelünkadele viiitavat aktiivsust esines ajukujutistel katse jooksul samuti pigem vähe. 

Masinõppe meetodi toel leidsid uurijad sedagi, et peatühjuse hetkedel olid kõik aju piirkonnas üksteisega samal ajal ühenduses. Ülimalt ühendusrikast aju iseloomustas ajuülese funktsionaalse-MRT kõrge sagedus, mis annab tunnistust ajukoore vähesest erutuvusest. 

Teisisõnu: kui inimene ütleb, et ta ei pannud tähele, tal pilk klaasistus või ta pea oli tühi, oli tema aju vägagi sügavat und meenutavas seisundis. Vahe on vaid selles, et aju püsis sel ajal ärkvel.

Uuringu autori ja Liege'i ülikooli teaduri Athena Demertzi sõnul on mõttelüngad spontaanse taju uuringutes suhteliselt uus uurimisteema. Tema sõnul võib peatühjuse põhjalikumates uuringutes selguda, et une ja ärkveloleku piir polegi tingimata nii selge, kui paistab.

Töörühma sõnul võib just mõttelünga-aegne jäik ajutöö-profiil olla põhjus, miks inimesed ei suuda oma peas toimuvat meenutada, kui nende aju ei suuda parasjagu väljastpoolt tulevatest signaalidest uut infot ammutada.

Kuidas täpselt mõttetühjus toimib ja tekib, on tulevaste uuringute teema. Siiski viitab Demertzi teadustöö, et hetkelisi ja hiljem meenutamatuid vaimseid seisundeid võib ärkveloleku aegu tõepoolest ette tulla. Niisiis on mõttelüngad inimese katkematu kogemuse oluline osa.

Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: