Lähemate inimeste peale mõtlemiseks on ajus oma piirkonnad
Kui mõtleme oma lähemate sõprade ja pereliikmete peale, siis teeme seda mõnevõrra teiste ajupiirkondadega, kui ülejäänud tutvuskonna peale mõeldes.
Moshe Roseman Iisraelist Jeerusalemma Heebrea Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid 26 inimesega.
Neil paluti koostada nimekiri oma sõpradest ja sugulastest ning jaotada see viieks osaks vastavalt sellele, kui lähedaseks katseisik end kellegagi pidas.
Siis ütlesid teadlased katseisikule paarikaupa tema sõprade ja sugulaste nimesid, mis olid iga kord võetud ühest ja samast läheduskategooriast.
Katseisiku ülesanne oli mõelda ja öelda, kummaga neist kahest tunneb ta end natuke lähedasem olevat kui teisega. Samal ajal jälgisid teadlased magnetresonantskuvari abil, mis katseisiku ajus toimus.
Jälgimisel selgus, et kui katseisik mõtles oma kõige lähedamasse kategooriasse kuuluvate inimeste peale, siis aktiveerusid ta ajus piirkonnad, mis on varem teadaolevalt seotud nii iseenda kui ka teiste inimeste vaimuseisundi peale mõtlemisega.
Ülejäänud sõprade ja sugulaste kõrvutamisele keskendudes aktiveerusid pigem mälestuste töötlemisega seotud mälupiirkonnad.
Uuringu autorid kirjutavad võrguvaramusse bioRxiv üles laaditud artiklis, et niisugune piirkonnavalik võib seletuda asjaoluga, et laiema tutvusringkonna esindajate peale mõeldes tulevad meile pigem meelde konkreetsed vahejuhtumid nendega suheldes.
Lähiringkonna inimestele mõeldes keskendume aga rohkem oma suhete sisule ja sellega kaasnevale tundeelule.
On ka võimalik, et lähedasemate inimeste puhul eeldame, et nad mõtlevad ja tunnevad umbes niisamuti nagu meie ise. Kaugemaid inimesi käsitleme aga rohkem nii-öelda väliskeskkonna elementidena.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik