Noorte kehvad sotsiaalsed oskused võivad viia uimastite tarvitamiseni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aastate jooksul on suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine küll vähenenud, kuid ecstasy, amfetamiini, kokaiini ning ilma arsti korralduseta rahustite ja uinutite tarvitamine on kasvanud.
Aastate jooksul on suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine küll vähenenud, kuid ecstasy, amfetamiini, kokaiini ning ilma arsti korralduseta rahustite ja uinutite tarvitamine on kasvanud. Autor/allikas: freestocks/Unsplash

Väheste sotsiaalsete oskustega 15–16-aastastel noortel on suurem risk alustada suitsetamist ja jääda igapäevasuitsetajaks ning tarvitada alkoholi ja teisi uimasteid, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst.

Ly Muri lootis saada töö raames suuremat selgust, kuidas on seotud omavahel 15–16-aastaste noorte sotsiaalsed oskused ja uimastite tarvitamine. Selleks võttis ta aluseks 2011., 2015. ja 2019. aasta rahvusvahelise küsitlusuuringu ESPAD Eesti uuringus osalenud 8917 kooliõpilase andmed

"Sotsiaalsed oskused võimaldavad meil päevast päeva teistega suhelda. Need on eluks vajalikud oskused, mille hulgas on näiteks analüüsi- ja empaatiavõime, probleemide lahendamise ja kompromissi leidmise oskus, oskus võtta vastu otsuseid ning vältida ja lahendada konflikte," kirjeldas Muri.

Analüüsist nähtus, et vähesemate sotsiaalsete oskustega õpilastel on kaks korda suurem oht alustada suitsetamisega nooremas eas ja saada igapäevaseks suitsetajaks. Samuti oli nende tõenäosus nooremas eas purjus olla ligi kaks korda suurem. Mõnda narkootilist ainet, nagu kanepit, amfetamiini, ecstasyt, kokaiini ning arsti korralduseta saadud ravimeid, tarvitasid nad 0,6–3 korda sagedamini.

Aastate jooksul on suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine küll vähenenud, kuid ecstasy, amfetamiini, kokaiini ning ilma arsti korralduseta rahustite ja uinutite tarvitamine on kasvanud. "Tulemused näitavad, et järjest rohkem on vaja tegeleda uimastiennetusega ja sotsiaalsete oskuste arendamisel on selles väga oluline osa," tõdes Muri.

Uurimistöö tulemused on rakendatavad nii haridus- kui ka tervishoiusüsteemis. Noorukite sotsiaalsete oskuste arendamiseks tuleks luua ennetusprogramme, kuhu oleks peale haridussüsteemi töötajate kaasatud ka tervishoiutöötajad.

"Uute programmide algatamise ja olemasolevate programmide arendamise kaudu saab suurendada lastevanemate teadlikkust, sh vanemaharidust, toetades vanemate oskusi märgata, ennetada ja vähendada noorukite riskikäitumist," tõdes Muri.

Ly Muri magistritöö "Sotsiaalsete oskuste seos uimastite tarvitamisega Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas 2011., 2015. ja 2019. aasta ESPADi uuringu andmetel" juhendajad on Sigrid Vorobjov ja Janne Kommusaar.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: