Kümne aasta eest näitas 80 000 Taani, Rootsi ja Soome kaksikuga tehtud uuring, et subaraknoidne verejooks ehk SAH tekib pigem väliste mõjurite tõttu kui pärilikult. Kaksikud sobivad hästi geenide ja välismõjude tähtsuse võrdlemiseks, sest nad jagavad kas kõiki või pooli geene.

Äsjases uuringus huvitas teadlasi see, millised mõjurid on mängus juhul, kui ajuverejooksu all kannatab ainult üks kahest kaksikust. Nad oletasid, et asi võib olla paljuski suitsetamises.

Uuringus kasutasid teadlased Soome kaksikute tervishoiuandmeid. Täpsemalt olid nende käsutuses andmed 32 564 kaksiku ehk 16 282 samast soost kaksikutepaari kohta. Kõik uuritud olid sündinud aastatel 1958–1974 ning nende tervist oli jälgitud üle 42 aasta kuni 2018. aastani. Ligi 32 600 kaksiku kohta oli neil aastatel tabanud surmav insulti 120 kaksikut ehk 0,36 protsenti uuritavatest. Selgus, et kõige sagedamini tabas surmav insult suitsetajaid.

Tervishoiuandmetes oli olemas info kaksikute suitsetamise, kõrge vererõhu, kehalise aktiivsuse, kehamassiindeksi, haridustaseme ja alkoholitarbimise kohta. Uurijad jagasid kaksikud suitsetamise põhjal kahte rühma: suitsetajateks ja mittesuitsetajateks. Suitsetajaid jaotati omakorda veel päevas tõmmatud sigrettide arvu põhjal "harva" (alla 10 sigareti), "mõõduka sagedusega" (10-19 sigaretti) ja "sageli" (üle 20 sigrareti) tõmbavasse rühma.

Surmaga lõppenud 120 insuldijuhtumi analüüs näitas, et neljal juhul ehk kahes paaris surid mõlemad kaksikud. Ülejäänud 116 surmajuhtumi puhul sai insult saatuslikuks vaid ühele kaksikutest.

Samuti selgus, et sageli ja mõõdukalt suitsetajatel oli surmava ajuverejooksu risk kolm korda kõrgem kui mittesuitsetajatel, harva suitsetajatel oli risk 2,8 korda mittesuitsetjatest suurem. Insulti surnud kaksikud olid surres keskmiselt 61,4 aastat vanad.

Erinevalt varasematest uuringutest ei ilmnenud surmaval insuldil tugevat seost kõrge vererõhu, väiksema kehalise aktiivsuse ja naine olemisega. Suitsetamine viis surmava ajuverejooksuni meestel ja naistel ühtmoodi.

Kõnealuses uuringus puudusid andmed SAH-i juhtumite kohta, mis ei lõppenud surmaga. Teadlased ei saanud ka hinnata varasema suitsetamise mõju ajuverejooksule, sest endiseid ja mitte-suitsetajaid loeti uuringus ühte rühma kuuluvaks. Samuti polnud uurijatel võtta andmeid, kas kõik SAHi juhtumid olid alguse saanud aneurüsmist (veresoone laienenud koht tuiksoonel – toim.) või mitte.

Uurijad järeldavad, et parim viis SAHi ennetada on mitte suitsetama hakata või suitsetamine maha jätta.

Artikkel ilmus ajakirjas Stroke.