Hulk uuringuid üle maailma osutab, et alates koroonaviiruse pandeemia algusest on järsult tõusnud emaüsas surnud laste hulk. Teadlaste sõnul on tekkinud paradoksaalselt olukord, kus koroonaviiruse tõttu keelatakse rasedate naiste tervise kaitse nimel neile ligipääs teenustele, mis tagaksid nende lapse normaalse sünni.

Hiljuti ilmus ajakirjas The Lancet Global Health seni mahukaim surnult sündinud laste osakaalu uuring. Uuringus kasutati enam kui 20 000 naise andmeid, kes olid sünnitanud ühes üheksast Nepali haiglast.

Uuringust selgus, et kui Nepalis kehtestatud  eriolukorra alguses märtsi lõpus sündis surnult 14 last tuhandest, siis mai lõpuks suri emaüsas juba poole rohkem lapsi ehk 21 beebit tuhandest. Kõige järsemalt tõusis surnult sündinute osakaal eriolukorra esimese nelja nädala jooksul, kui inimesed tohtisid kodust väljuda ainult toidu ostmiseks ja esmaabi saamiseks.

Uuringu juhtivautori Uppsala Ülikooli sünnieelse epidemioloogi Ashish K.C. sõnul leidis ta koos kolleegidega, et ehkki surnult sündinute osakaal tõusis, jäi surnult sündinud laste arv samaks. Siin võib põhjus peituda tõsiasjas, et haiglas vastu võetud sündide arv jäi eriolukorra ajal poole väiksemaks. Kui enne eriolukorda sündis Nepaali haiglates igal nädalal 1261 last, siis eriolukorra ajal ainult 651 last. Samuti tekkisid eriolukorra ajal varasemast rohkemate sünnituste ajal tüsistused.

Paraku pole uurijatele teada, mis sai väljaspool haiglat sünnitanud naistest ja nende beebidest. Seega ei saa uurijad teha surnult sündinud laste statistikat terve Nepali elanikkonna kohta.

Ashish K.C. sõnul ei kergitanud kõhubeebide suremust haiglasünnitustel COVID-19 ise, vaid selle eriolukorra tõttu muutunud rasedate hoolekannet. Normaalselt toimivate teenustega oleks beebi surmani viivad tüsistused varakult avastatud. Naised jätsid raseduse ajal arstil käimata osalt ühistranspordi puudumisel või kartuses haiglas koroonaviirusega nakatuda, osalt jäeti planeeritud visiidid lihtsalt ära.

Üleilmne mure

Nepaliga sarnane mure ilmnes ka Londoni St George'i haigla uuringus. Juulis märkasid Londoni St George'i Ülikooli sünnitusarst Asma Khalil ja ta kolleegid, et eriolukorra ajal sündis surnult varasemast peaaegu neli korda rohkem lapsi. Kui 2019. aasta oktoobri ja 2020. aasta jaanuari vahel sündis tuhande lapse kohta surnult keskmiselt 2,38 last, siis tänavu veebruarist juuni keskpaigani suri kõhus tuhandest lapsest keskmiselt 9,31 last. Khalili sõnul on siingi tegu eriolukorrast tingitud kahjuga.

Sarnaselt teatasid neli India haiglat, et eriolukorra ajal sündis surnud lapsi varasemast palju rohkem. Nagu Nepaliski, otsustas varasemast suurem osa naisi väljaspool haiglat sünnitada. Naiste erakorralisse rasedusabisse suunamisi tehti eriolukorra ajal Indias samuti kaks kolmandikku varasemast vähem. Sellest oletavad uurijad, et senisest rohkem naisi sünnitas kas kodus või mõnes väiksemas raviasutuses ilma ämmaemandata.

Surnud lapse sündide arvu tõusu täheldati ka Šotimaal, mis on üks väheseid riike, kus selliste surmade üle igakuist arvet peetakse.

Kättesaamatud teenused

Tavalises olukorras soovitab Maailma Terviseorganisatsioon naistel raseduse jooksul vähemalt kaheksa korda arsti juures käia, et leida võimalikud probleemid varakult. Soovitus kehtib ka juhul, kui rasedus paistab kulgevalt riskideta.

Naine saab lapse surnult sünnitamise riski mitmeti maandada. Näiteks aitab, kui magada alates 28. rasedusnädalast külili, jätta maha suitsetamine ning teavitada oma arsti, kui beebi kõhus varasemast harvem liigutab. Kõige olulisemaks muutub regulaarne arstlik ülevaatus raseduse viimasel kolmandikul.

Uuringute valguses ja eelnevat arvesse võttes soovitavad uurijad koroonaviirusest ja eriolukorrast hoolimata jätta meditsiinisüsteemi kärped rasedate arvelt tegemata. Eriti oluline on toetada rasedate hoolekannet madala ja keskmise elatustasemega riikides.

Samas leiab osa teadlasi, et surnult sündinud laste osakaalu tõusu tuleks lähemalt uurida. Uutes uuringutes tuleks sellisel juhul kaasata ka kodus ja väiksemates raviasutustes sünnitanud naiste andmed.

Artikkel ilmus ajakirjas Nature.