Graafikud: e-sigarettidel on Eestis väike, kuid kindel tarbijaskond ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõigi uuritavatega võrreldes on e-sigarettide tarvitamine suitsetajate ja endiste suitsetajate seas siiski mõnevõrra suurem.
Kõigi uuritavatega võrreldes on e-sigarettide tarvitamine suitsetajate ja endiste suitsetajate seas siiski mõnevõrra suurem. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Viimase kümnendi jooksul on suitsetamise alternatiivide seas turul oma koha leidnud e-sigaretid. Kuigi Eesti inimesed suitsetavad üldiselt iga aastaga vähem, on e-sigaretid oma kõikuvale populaarsusele vaatamata tarbijaid juurde võitnud, selgub Tartu ülikooli ja tervise arengu instituudi meditsiiniteadlaste uuringust.

"Nagu mitmetes teistes uuringutes, nii on ka Eestis e-sigarettide tarvitajad pigem mehed kui naised ning pigem noored kui vanad. Samasugune e-sigarettide tarvitajate muster kehtib nii suitsetajate, endiste suitsetajate kui kogu rahvastiku võrdluses," ütles üks uuringu autoritest tervise arengu instituudi teadur Rainer Reile.

Reile ja Tartu ülikooli terviseedenduse dotsent Kersti Pärna tegid uuringu, kus vaatlesid e-sigarettide tarbimist Eestis aastatel 2012–2018.  Uuringus kasutasid nad Eesti täiskasvanute tervisekäitumise küsitlustest pärinevaid andmeid. Nad vaatlesid kokku 9988 täiskasvanu andmeid, kusjuures kõik vaadeldavad olid vanuses 16–64 eluaastat ning mehi ja naisi oli valimis peaaegu võrdselt.

Uuritavad olid küsitlustes ära märkinud, kas nad suitsetavad või mitte. Samuti olid nad eraldi skaalal kirjeldanud oma e-sigaretitarbimist: viimast võidi tarvitada iga päev, mitu korda nädalas, mõnikord või mitte kunagi. Reile ja Pärna analüüsisid seega eraldi elanikkonna üldist e-sigaretitarvitust ning konkreetselt suitsetajate ja endiste suitsetajate e-sigaretitarvitust. Eraldi võeti arvesse veel uuritavate sugu, vanust ja haridustaset.

E-suits sigaretti ei asenda

Kui üldiselt suitsetavad Eesti elanikud üha vähem, siis aastatel 2012–2018 tegi e-sigarettide tarvitamine väikese tõusu.

"Oma uuringus vaadeldud perioodil on tööealises rahvastikus suitsetavaid mehi jäänud peaaegu kolmandiku võrra vähemaks: 45,4 protsendilt 31,5 protsendi peale. See on suur muutus," ütleb Rainer Reile. Tema sõnul huvitas uurijaid just see, kuidas on muutunud e-sigarettide tarvitamine üldise suitsetamise languse taustal.

Selgus, et 2012. aastal tarvitati e-sigarette suhteliselt vähe: seda tegi 1,4 protsenti meestest ja 0,6 protsenti naistest. E-sigaretitarvituse kõrghetkeks jäi mõlemast soost tarbijate jaoks 2014. aasta. Sealt alates on tarvitamine kahanenud 3,7 protsendini meeste ja 1,2 protsendini naiste seas, kuid võrreldes 2012. aastaga on tarbijaid rohkem.

"E-sigarettide kasutajaid on küll lisandunud, kuid kardetud asendusefekti andmetest siiski ei paista," kirjeldab Reile. "Kõigi vastajatega võrreldes on e-sigarettide tarvitamine suitsetajate ja endiste suitsetajate seas siiski mõnevõrra suurem."

Alternatiiv või oht?

Küsimusele, kas e-sigarett on hea või halb suitsetamise alternatiiv, pole Rainer Reile sõnul ühest vastust. "On selge, et e-sigarett ei ole tervisele ohutu," ütleb ta. "Sellega seotud terviseriskid varieeruvad nii kasutamisharjumuste kui eri toodete osas. Teisalt on e-sigaretid endiselt suhteliselt uus toode, mille kõiki pikaajalisi tervisemõjusid veel hinnata ei saagi."

Uurija sõnul on e-sigarettidest saadavad nikotiinikogused võrreldavad tavasigaretist saadavatega. Nikotiin mõjub aga igal kujul näiteks südame tööd kiirendavalt ja vere rõhku tõstvalt.

"Teisalt, kui täna on näiteks ligi seitse protsenti Eesti meeste surmadest tingitud kopsuvähist, siis tänaste suitsetajate asendamisel e-sigarettide tarvitajatega võiks mõningast võitu tervisekaos ju eeldada. Ei tea samas, et seda meile ülekantavas kontekstis seni analüüsitud oleks. Siiski, vähem halb ei tee veel asja heaks," tõdeb Reile.

Teaduri sõnul tuli uuringust välja ka tõsiasi, et 16–19-aastastel noortel on märgatavalt uurem tõenäosus kasutada e-sigarette võrreldes vanemaealistega. See seos kehtis nii kogu elanikkonna kui ka kitsamalt suitsetajate ja endiste suitsetajate võrdluses. Andmed ei võimaldanud küll hinnata, kas noored on vahetanud ühe suitsuliigi teise vastu, kuid Reile oletab, et see on võimalik.

"Senised teadusuuringud pigem osundavad, et need noored, kes tarvitavad e-sigarette jõuavad suurema tõenäosusega ka suitsetamiseni. Loobumise määr ei erine siin oluliselt e-sigareti tarvitajate ja tavasuitsetajate võrdluses. Praktikas sõltub see ilmselt paljuski kättesaadavusest ning teadlikkusest," ütleb ta.

Uuring e-sigarettidest ilmus ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: