Kui nõukogude ajal tegeleti Eestis lausa uraani tootmisega, siis nüüdseks on see tegevus lõppenud, aga uraani on endiselt maapõues üpris palju. Eesti teadlased said hiljuti valmis uuringu, kust selgub, millised on kahe väärtusliku metalli – uraani ja tooriumi varud.

"Kui nüüd võtta ainult üks kivim, mis on graptoliitargiliit ehk must kilt, mis on igal pool Põhja-Eesti all, Lõuna-Eestis seda ei ole. Kui see graptoliitargiliit üles kaevata ja uraan sealt välja võtta, siis see on 5,6 miljonit tonni. Aga see on teoreetiline, keegi ei hakka graptoliitargiliiti kogu Eesti alt üles korjama," rääkis TTÜ professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor Alvar Soesoo.

Eestis leiduvatest kivimitest on just mustas kildas märkimisväärses koguses uraani. Lubjakivis on uraani ühe tonni kohta keskmiselt pool kuni viis grammi uraani. Mustas kildas ehk graptoliitargiliidis võib olla uraani ühe tonni kohta 700–1000 grammi.

Eesti geoloogiateenistuse maapõue ressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnul pole riigil lähiajal plaanis Eesti maapõues oleva uraaniga midagi peale hakata.

"Hetkel riigil uraani ega tooriumi uuringu plaane ei ole, et meie fookus on hetkel haruldastel muldmetallidel ja akumetallidel, mis mujal maailmas praegu kõige rohkem huvi pakuvad," lausus Kaasik.

Lisaks Eestile on ka Rootsi mustas kildas arvestatavad uraani ja tooriumi varud. "Kui me lööme need numbrid kokku isegi kõige konservatiivsemal tasandil, siis Eesti ja Rootsi must kilt on kahtlemata Euroopa kõige suurem tooriumi ja uraani reservuaar," rääkis Soesoo.

Eesti teadlastel on Soesoo sõnul olemas piisav kompetents, et tegeleda uraani uuringutega. "Viimastel aastatel on hea meel öelda, et meie kompetents on kasvanud ja uuringud selles suunas on jälle lubatud üle pika aja," ütles professor ja lisas, et nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool on algatanud uraani uuringuid.