TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor täheldas, et uutes hoonetes on õhk-vesi soojuspumbad kujunenud vägagi menukaks. Samuti vahetatakse vanemates majades näiteks vanu ahje või katlaid soojuspumba vastu. "Parim lahendus on maasoojuspump, mis töötab meie külmas kliimas paremini. Selge on siiski see, et see ei sobi kõigile kinnistutele ja seepärast õhk-vesi soojuspumpi nii palju paigaldataksegi," sõnas Kurnitski.

Soojuspump töötab alati paremini õhupidavas ja soojustatud majas, toonitas professor. "Vahel teevad inimesed võib-olla asju vales järjekorras. Kõigepealt paigaldatakse soojuspump ja märgatakse seejärel, kuidas elektriarved on endiselt suured. Alles siis hakatakse soojustama ja soojustagastusega ventilatsiooni paigaldama. Nii võib juhtuda küll," nentis Kurnitski.

Vanemates elumajades on enamasti ahiküte või näiteks pelletitega köetavad katlad. Kurnitski märkis, et sellistes hoonetes otsustavad elanikud tihti soojuspumba kasuks, sest on ahju kütmisest tüdinenud: "Küsimus tekib tavaliselt siis, kui katel on juba vana ja see tuleb välja vahetada. Enamikel juhtudel minnakse mugavamat teed."

"Tõsi küll, maja peaks olema ka enam-vähem soojustatud ja õhupidav. Viimase puhul läheb vaja ka uut ventilatsiooniagregaati. Soojuspump töötab seda tõhusamalt, mida madalam on küttegraafik ehk mida vähem on vaja küttevee temperatuuri tõsta. Siin on juba palju asju koos, et soojuspump majja hästi sobiks," rõhutas ta.

Põrsast ei maksa kotis osta

Jarek Kurnitski hinnangul võib inimestes tekitada tuska tõik, kuidas vesi-õhk soojuspumpi müüakse. "Siin peab arvestama soojustegurit. Maasoojuspumba puhul on reaalne soojustegur tavaliselt neli ehk üks kilovatt-tund (kWh) annab meile neli kWh soojust. Õhk-vesi soojuspumpade puhul on see tegur napilt kolm," selgitas ta. Teisisõnu on maasoojuspump ükskõik millises majas väga soodne kütteviis. Õhk-vesi soojuspump jääb sellele mõnevõrra alla.

Õhk-vesi soojuspumpade tehnilistes andmetes tuuakse aga välja nende parim võimalik soojustegur, nentis professor. "Andmetes kujutatakse tingimusi välitemperatuuril seitse kraadi ja madala, 35-kraadise küttevee pealevoolu temperatuuri juures. Parimad võimalikud soojustegurid on sel juhul tõesti isegi üle viie ja maasoojuspumpadel üle kuue. Selliseid tingimusi näeb aga ainult mõne päeva jooksul kütteperioodi lõpus," selgitas Kurnitski.

Eesti külmas talves töötab soojuspump hoopis teistsugustes tingimustes, lisas professor. "Sooja tarbevee valmistamisel on soojustegur umbes kaks. Ruumide kütmisel võib kolme kätte saada, aga aasta keskmised soojustegurid kipuvad jääma alla kolme. Samas on see soojuspump igal juhul otsesest elektriküttest 2–3 korda efektiivsem," sõnas ta

Ebarealistlike ootuste vältimiseks peaks inimesed teadvustama, et müügimeeste pakutavad pumbad töötavad reaalsetes hoonetes lubatust tihtilugu kaks korda kehvema soojusteguriga. "Korralikud soojuspumba paigaldajad koostavad alati prognoosi ehk energiakalkulatsiooni, kui palju küttekulu soojuspumba mõjul kilovatt-tundides praegusest erineb. Inimene võiks ette teada, millise tulemuse soojuspump annab," lisas professor.

Jarek Kurnitski nentis, et ahiküttega majas ei pruugi olemasolev küttekulu teada olla ja sellisel juhul on prognoosi koostamine veidi keerukam. "Üldiselt ei tasuks aga ikkagi põrsast kotis osta, vaid teada, mida sa endale saad," sõnas professor.