Eesti maapõu peidab tonnide jagu vanaadiumi

Kui Eestis peaks hakatama kunagi kaevandama uusi maavarasid, tuleks teadlaste hinnangul võimalikult palju väärindada ka selle käigus tekkivat aherainet. Nõnda uurivad nad muu hulgas graptoliitargilliidis leiduva vanaadiumi omadusi.

Praegu tuleb suur osa vanaadiumist sarnaselt näiteks haruldastele muldmetallidele Hiinast. "Võime leida seda metalli sillakonstruktsioonidest, kosmosesüstikutest, aga ka taastuvenergeetikast. Meie uurime praegu, kas seda metalli oleks võimalik kätte saada Eesti maapõuest," selgitas Rutt Hints, Tallinna Tehnikaülikooli maavarade- ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega.".

Täpsemalt leidub perioodilisustabelis 23. kohal paiknevat vanaadiumit savikivimist graptoliitargilliidis. Kompleks katab tervet Põhja-Eestis ja selle paksus ulatub paari meetrini. "Tegemist on kunagiste orgaanikarikaste meremudadega, mis on tänaseks kivistunud. Vanaadiumit on graptoliitargiliidis umbs üks kilogramm tonni maagi kohta. Kui mõtleme, palju on Eesti graptoliitargiliiti, siis on seda arvatavasti üle 60 miljardi tonni ehk väga-väga palju," sõnas Hints.

Kuigi praegu keegi selle ammutamiseks karjääre ega kaevandusi rajama ei hakka, tuleb vanemteaduri sõnul graptoliitargilliidi omadusi juba praegu uurida ja selle paiknemist kaardistada. Põhjalikud kompleksuuringud võtavad aastakümneid. "Vanaadiumi kättesaamise tehnoloogia otsingud on väga palju seotud teadmisega, et määrame esiteks ära, millistes kompleksides see on. Olenevalt sellest, millised on leidumise tüübid, saame valida kõige sobivama väärindamise meetodi," viitas Hints.

Paari meetri paksust graptoliitargiliiti pole mõtet eraldi kaevandada. Autor/allikas: ERR

Ühtlasi ei kujuta ta ette, et vanaadiumit hakatakse Eestis eraldi kaevandama. "Kui hakkame graptoliitargilliiti kunagi väärindama, teeme seda koos fosforiidi kaevandamisega. Peame selle katendist paratamatult eemaldama, mis tähendab, et saame ühe jäätme.Tulevikku vaadates loomulikult ei taha me loomulikult luua uusi kaevandusi, mis tekitaksid suuri aherainemägesid. Tahaksime selle materjali kõik ära kasutada," sõnas vanemteadur.

Tulevikus võib muutuda vanaadium praegusest veelgi olulisemaks roheenergeetika tõttu. "Uus koht, mis vanaadiumit vajab on, vanaadiumredoksakud, mis on taastuvenergeetikas üks võimalik lahendus, kuidas me tuule- ja päikeseenergiat salvestada saame," selgitas Hints.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: