"Kui räägime rohepöördest, siis näeme, et maailm on suundumas metallisõltuvuse poole. [...} Metallide pakett, mida justkui tuleviku ühiskonnal vaja on, on väga lai. Meid ei oota ees ühe metalli sõltuvus, vaid eri metallide sõltuvus," rõhutas Hints saates "Terevisioon".

Tema sõnul on kriitilise tähtsusega kõik metallid, mis aitavad meil energiat salvestada ehk akutehnoloogiate metallid. Sama saab öelda aga ka metallide kohta, mida kasutatakse näiteks tuulikute ja nende komponentide, näiteks püsimagnetite tootmiseks. Seniste suundumuste jätkudes võib näiteks liitiumioonakude valmistamiseks kuluda liitiumit 2040. aastaks praegusest aastas 40 korda rohkem. "See on väga suur number," sõnas vanemteadur.

Samas tõi Hints liitiumi näitel välja, et rohepöördeks tarvilikke metalle leidub ka Euroopas. "Soomes Kokkolas on alustamas selle kümnendi keskel Euroopa esimene liitiumikaevandus, mis peaks tootma akutehnoloogiatesse sobiva kvaliteediga liitiumi," selgitas vanemteadur. Praegu tuleb suur osa liitiumist Austraaliast, kus kaevandatakse seda kõvema maagi kujul, ja Tšiilist, kus ammutatakse seda kõrgmäestike kõrbetes soolalahusest. Paraku tekitab see seal veeprobleeme.

Laiemas vaates on aga tema sõnul liitiumi näol tegu võrdlemisi uue maavaraga. "Tänu sellele ei ole seda ka aastakümneid uuritud. Uusi liitiumiressursse avastatakse kogu aeg," märkis Hints.

Mitmete teiste rohepöördeks tarvilike metallide puhul on geopoliitiline tahk praegu märksa kriitilisem. Näiteks saab seda öelda liitiumioonakudes kasutatava nikli kohta. "Niklivajadus on tõusmas. Samas on meil sellega seoses ka poliitilised pinged õhus. Kõrgekvaliteediline nikkel, mis sobib liitiumioonakude tootmiseks, tuli ja tuleb väga olulisel määral Venemaalt Norilski kaevandusest. Seetõttu on geopoliitiline aspekt nikli maailmaturgu väga palju mõjutanud viimastel aastatel," nentis vanemteadur.

Praegu peamiselt Kongost tuleva koobalti puhul on oluline aga see, kas Euroopa Liit suudab seda kasutada ise seejuures silmakirjalik paistmata. Koobalti kaevandamist on seostatud piirkonna eripärast tulenevalt nii lapstööjõu kasutamise kui ka märkimisväärsete keskkonnaprobleemidega.

Võti peitub Hintsi sõnul uute tehnoloogiate arendamises. "Küsimus on selles, millised näevad välja tuleviku liitiumioonakud, kas need sisaldavad niklit ja koobaltit. Akude arendus käib kaasas metallide nõudlusega. Võib-olla räägime tuleviku liitiumtahkisakudest, mis neid ei sisalda. Siis me võime koobalti kriitiliste metallide nimekirjadest maha kanda," arutles Hints.

Nikli puhul on jõutud aga juba praegu lahendusteni, mis võimaldavad kasutada akudes ka madalama kvaliteediga maagist pärit niklit. Nii on võimalik kasutada ka näiteks Soomes ja Indoneesias kaevandatavat maaki.

Ühtlasti tuleb Hintsi sõnul pöörata senisest rohkem tähelepanu ka akude ümbertöödeldavusele. "Täna oleme kahjuks situatsiooni ees, kus on liitiumioonakude ümbertöötlemine suures tööstuslikus skaalas veel ei toimi," nentis vanemteadur.