Hintsi sõnul on mavarade suurt nõudlust kaudselt tunda juba praegu. "Kui keegi on üritanud viimasel ajal arvutit osta, siis ta teab, et see võib päris kaua aega võtta," tõi ta saates "Terevisioon" näite.

Ehkki palju juttu on akudes kasutatavast liitiumist, vajavad 2035. aastaks eeldatavasti massidesse läinud elektriautod ka senisest enam magneteid. "Meil on vaja ülitugevaid püsimagneteid, mida toodetakse haruldastest muldmetallidest," täpsustas Hints.

Nii-nimetatud supermagneteid on teaduri sõnul elektriautos umbes ühe kilogrammi jagu. Telefoni kaalust moodustavad magnetid umbes grammi. "Kui telefon hakkab vaikseks panduna värisema, siis needsamad magnetid aitavad värinat tekitada," selgitas Hints.

Ta lisas, et Euroopas ja mujal maailmas ongi võetud suund, kus juba toodetud magneteid võiks uuesti kasutusse võtta. Seni on see Hintsi sõnul jäänud tehnoloogilise keerukuse taha. "Teisest küljest eks taaskasutamine on uus sõna," möönis ta, lisades, et igaüks saab kaasa aidata, viies oma vanad telefonid jäätmejaama.

"Kui need jõuavad õigesse kohta ehk jäätmejaama või poodi tagasi, siis elektroonikaseadmete ringlussevõtt Eestis on päris hästi organiseeritud," märkis Hints. Samas leidis ta, et magneteid Eesti kohapeal ümbertöötada ei suuda ja saadab need näiteks Rootsi. Sealgi on nende ümbertöötamine pigem uus ja alles arenev suund.

Kui esialgu piisab magnetinappuse leevenduseks vanade sedmete magnetitest, siis tulevikus oleks teaduri sõnul abi ka Eesti fosforiidist. Viimane sisaldab magneti tootmiseks vajalikke elemente. "Üks perspektiiv, mida me tulevikus saame mõelda, on, et meil ka Eestis võiks olla oma magnetitööstus," pakkus Hints. Ta täpsustas, et peab silmas just saja aasta vaadet.

Mõeldes aastakümnete tagusele fosforiidisõjale, sõnas Rutt Hints, et nüüd on teadlased võrreldes tolle ajaga palju targemad. "Täna on olemas palju tõhusamad tehnoloogiad ja ka teave, kuidas keskkonnaprobleeme ennetada. Ehk me ei lase neid tekkida," seletas ta. Samas tõdes teadur, et riiklike maavaradega on alati keeruline otsustada, kas ja millal neid kasutama peaks.

Praegu tuleb enamik kasutatavatest haruldastest muldmetallidest Hiinast. "Kui näeme, et koos rohepöördega kõigi nende asjade kasutus väga palju tõuseb, siis kust me need saame? Eriti kui Hiina hakkab oma rohepööret tegema," arutles Hints. Ideaalis võiks Euroopa jõuda 20–40 aastapärast ringmajandusse, kus kõik Euroopasse toodu ka jääb siia.

"Päris perpetum mobile't pole võimalik leiutada, sest alati midagi läheb kaduma," ütles teadur. "Peame ka magneti ümbertöötlemisse sisse panema energiat. Sealgi on materjali- ja kemikaalide kulud. Ka ringmajandus nõuab ressurssi."